Ekspertide sõnul Venemaa mõju Kesk-Aasias väheneb
Poliitikavaatlejate ja militaarvaldkonna analüütikute kohaselt on Venemaa oma mõjuvõimu Kesk-Aasias kaotamas, vahendab The Moscow Times.
Kremli ja tema toetatud jõudude ning Kesk-Aasia poliitilise eliidi vahel on kasvanud pinged, ütles The Moscow Timesile mõttekoja Carnegie Endowment for International Peace Vene ekspert Paul Stronski.
Ekspertide sõnul on Kesk-Aasia võimukandjad hakanud muretsema Venemaa loodud pretsedendi pärast, kuna Venemaa ründas endist Nõukogude Liidu vabariiki.
Praegused Kesk-Aasia vabariigid kuulusid samuti nagu Ukraina varem Nõukogude Liidu koosseisu.
Kesk-Aasia riigid kasutavad Vene mõju vähenemist ka võimalusena, et suunata oma majandus Venemaa asemel teistele turgudele.
Kuigi Venemaa rolli kahanemine oli selgelt näha viimasel Shanghai koostööorganisatsiooni tippkohtumisel Usbekistanis, on Stronski sõnul Vene mõju langust olnud näha mitu kuud.
Usbekistanis toimunud kohtumisel vihjasid nii Hiina kui ka India riigipea, et nad ei ole rahul Venemaa sõjaga Ukraina vastu.
Sümbolväärtusega oli Usbekistani presidendi Šavkat Mirzijojevi otsus mitte tervitada Vene riigipead otse lennujaamas. Hiina president Xi Jinpingile läks aga Mirzijojev lennujaama vastu.
Tokajev jagas selle teadaande ajal lava Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
Augustis mõistis Usbekistani juht Šavkat Mirzijojev hukka Nõukogude Liidu repressioonid.
Stronski sõnul on Kesk-Aasia eliit Ukraina ründamise tõttu ärevil.
Moskva roll oli selgelt puudu ka viimase Kõrgõzstani ja Tadžikistani vahel puhkenud konfliktis, mille raames toimunud lahingutes hukkus üle saja inimese.
Stronski ja teiste ekspertide sõnul on Venemaa huvi Kesk-Aasia vastu vähenenud, samuti on neil vähe vabu ressursse Vene-Ukraina sõja tõttu.
Kesk-Aasias võistlevad mõjuvõimu pärast Venemaa, Hiina ja Türgi, hindas olukorda endine Ehho Moskvõ peatoimetaja Aleksei Venediktov.
Samas on kõigil kolmel ka arvestatavad sisemised raskused. Hiinal on majanduslikud probleemid, Türgi alles püüab end kohaliku tasandi jõukeskusena kehtestada ning Venemaa on takerdunud Vene-Ukraina sõtta.
Mõned eksperdid samas hoiatavad Vene mõju vähenemise liialdamise eest, kuna Venemaal on Kesk-Aasiaga nii ajaloo kui ka geograafia tõttu arvestatavad sidemed.
Samuti on Kesk-Aasia riikidel meeles Vene vägede sekkumine Kasahstani rahutuste mahasurumisel selle aasta jaanuaris.
Majanduslikus võtmes on samas Vene mõju langus selgem. Saksamaa Euroopa Liidu suurima majandusena suurendas kaubavahetust Kasahstaniga 80 protsenti 2022. aasta esimeses pooles.
Usbekistaniga kasvas kaubavahetus samal perioodil 111 protsenti, vahendas Bloomberg.
Shanghai koostööorganisatsiooni tippkohtumisel sõlmis Usbekistan Hiinaga 15 miljardi dollari väärtuses kaubandus- ja investeerimiskokkuleppe.
Kesk-Aasia riigid on samas järginud suuresti lääneriikide sanktsioone Venemaa vastu, kuigi majandussidemed Venemaaga ei ole katkenud.
Kasahstani, Kõrgõstani ja Usbekistani pangad on lõpetanud ka Vene Mir-maksesüsteemi kasutamise. Venemaa on nimetanud Mir-süsteemi alternatiiviks Visa ja Mastercard kaardisüsteemidele.
Vene Sberbank müüs ka hiljuti oma Kasahstanis asuva harupanga.
Samuti on teadete kohaselt Kasahstani piirivalve hakanud kontrollima Venemaale suunduvaid veokeid, et tõkestada sanktsioonide all olevate kaupade Venemaale jõudmist.
Sõda Ukrainas on võimaldanud piirkonna riikidel tasakaalustada oma välispoliitikat, hindas Stronski.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: The Moscow Times
