"Meie partner, Leedu rafineerimistehas Orlen on kinnitanud, et kütusepuudust ei peaks tulema, et nemad oma lepingut täidavad," rääkis Kärsna esmaspäeval "Vikerhommikus". "Täna võib öelda, et tarneahelad toimivad ja mingeid märke sellest, et me peaksime muretsema, ei ole. Eesti tellimused saavad kõik täidetud, on meie tarnijad lubanud," ütles ta.

"Aga kindlasti diislikütuse puhul on nõudlus suur, mis avaldub tulevikus hinnas," lisas ta.

Kärsna tõi esile, et Euroopas on suurenenud nõudlus diislikütuse järele, kuna tulemas on külm periood ning väga paljud ettevõtted ja eraisikud on sel talvel otsustanud kütta kütteõliga, aga kütteõli ja diislikütuse algkomponent on üks ja sama.

"Paljud on ka valinud, et nad lausa kütavadki diisliga. See on viinud nõudluse üles. Teiseks ei ole Euroopas siiani suudetud asendada Venemaalt tulnud diislikütust. Euroopa enda tehased ei suuda ise nii palju toota, kui palju tuli diislit ehk valmistoodangut Venemaalt. See on teine mõjur, mis nõudlust üles ajab ning varud on väikesed," rääkis Alexela juhatuse liige.

Sügise saabumise ja sellega kaasneva nõudluse vähenemisega langenud bensiini hinda mõjutas aga naftakartelli OPEC hiljutine otsus tootmist vähendada, märkis Kärsna.

"Naftariigid otsustasid, et nemad kardavad majanduslangust ja kui tuleb majanduslangus, siis on vaja hakata kiiremas korras nafta tootmist piirama ja see viis korraga nii toornafta kui ka valmistoodangu hinna uuesti hüppeliselt üles. Aga hetkel on vähemalt bensiini hind seal 1,92 juures stabiilne ja vähemalt talvel on nõudlus bensiini järele väiksem. Nii et selle hinnatõusu ma väga palju ei usu," ütles ta.

Küll aga ei tasu tema hinnangul enam oodata bensiini liitrihinda tasemel 1,3 eurot, kuna seda ei võimalda juba rohepöördega kaasnenud muudatused, ütles Kärsna.

Inimesed ostavad kütust vähem, aga sagedamini

Kärsna rääkis ka sellest, et kütuse tarbimine on umbes kümnendiku vähenenud ning seoses üldise hinnatõusuga ostetakse kütust nüüd korraga vähem, aga seetõttu ka sagedamini.

"Eraisikud tarbivad Eestis umbes 10 protsenti vähem kütust, ühistransport on populaarne – mul omal sugulane tuli reedel Viljandist rongiga Tallinnasse ja ütles, et inimesed seisid alates Türist rongis püsti. Ehk et rongid on üle koormatud, bussid on täis. Ehk inimesed on selgelt hakanud eelistama ühistransporti autole," tõdes ta.

"Näeme, et tankimiste kord on tihedamaks läinud ja kogused väiksemaks. Kuna ka muud hinnad tõusevad, siis jaotatakse kulusid rohkem laiali, ei tehta korraga ühte suurt tankimist," kommenteeris Kärsna tarbijate käitumist.

Tema sõnul võtab keskmine bensiiniostja korraga umbes 20 liitrit. Seetõttu jääb eri tanklate 1–2-sendine hinnavahe ühe kütuseostu kohta alla poole euro.