Keilas sulgeb metallitööstus Saajos uksed ja 34 inimest jääb tööta. Kaamera ette ettevõtte juhid tulla ei soovinud, kuid nad on meedias varem öelnud, et selline on olnud Soome omanike otsus.

23 aastat tegutsenud Saajos toodab metallist tuletõkke- ja turvauksi peamiselt suurtele laevadele. Firmal on üks ettevõte Soomes ja teine Eestis.

"Pankrotti läks ta praegu esmase hinnangu tõttu seetõttu, et tõusid kõikvõimalikud sisendihinnad, kõigepeal läksid katki natukene tarneahelad seoses Covidiga, pärast seda tõusid metallihinnad, viimasel ajal ka energiahinnad. Tuleb otsustada, mis sellest tootmisest edaspidi saab, kuid selle otsuse saab vastu võtta võlausaldajate üldkoosolek 17. novembril," rääkis Saajose pankrotihaldur Jüri Truuts.

Balitmaade suurima tööstuskontserni BLRT ühe ettevõtte juht Priit Lind ütles, et sisendid on kõigil kallinenud, kuid metallitööstus on ka väga energiamahukas.

"Elektrikulu on meil oluline komponent ja kui ma võrdlen eelmise aasta üheksat kuud selle aasta üheksa kuuga, siis ma pean tunnistama, et see tõus on 32 protsenti," rääkis BLRT Masinaehituse juht.

Laevatehasel veel tellimusi on, sest seni on kliendid suhtunud mõistvalt lõpptoote kallinemissese, mille on toonud kaasa energiakandjate hinnatõus.

"Me õigeaegselt reageerisime ka sellistele olulistele asjadele, kui energiakandjate hinnad tõusid. Paljuski saime küll klientidega kokkuleppele, aga ma tean, et on väga palju ettevõtteid, kellel see ei ole õnnestunud. Ja kui tegelikult vaadata üldse Euroopa poole, siis on keeruline konkureerida näiteks Poola või Tšehhi või teiste ettevõtetega, kus on teada, et on ka riigi tugi ja toetus olemas," selgitas Lind.

Eesti metallitööstusest 90 protsenti läheb eksporti, kuid Eesti toodete hinnaeelis on nendel turgudel kadunud.

"Juba suvest saadik on meie ettevõtetel ja mitte ainult liidu ettevõtetel, aga meie valdkonna ettevõtetel läinud raskemaks. Ühe näitajana on see, et üha vähemaks on jäänud hinnapäringuid ja uusi tellimusi jääb vähemaks," rääkis Eesti Masinatööstuse Liidu tegevdirektor Raul Kütt.

"Täna õnneks on ikka nina vee peal enamikul meie ettevõtetel, aga üha raskemaks läheb," lisas ta.

Tema sõnul tuleks esmalt leida lahendus energiahindadele. "Need meetmed ei tohi olla kehvemad kui need, mida meie konkurendid pakuvad oma tootjatele," ütles Kütt.