Gaasist sõltuvad ettevõtjad soovivad, et riik neile samuti appi tuleks
Maagaasi hind on tõusnud aastaga üle kümne korra, kuid riik pole gaasimahukale ettevõtlusele samaväärseid leevendusmeetmeid pakkunud, ütlevad ettevõtjad. Kõrgete energiahindade tõttu pole võimalik tööstuses palka tõsta ja kadumas on toodangu konkurentsieelis Põhjamaade ees, kus energiahinnad on palju madalamad.
Ettevõtted üritavad gaasi tarbimist vähenda, kuid alati pole see võimalik.
"Kasutame maagaasi hoone kütmiseks ja pulbervärvi liinis. Seda on väga raske muudele tehnoloogiatele üle viia, investeeringute maksumus läheks väga suureks," ütles Kitman Thulema juht Herki Hälvin.
Kitman Thulema on Eesti suurim kaubandussisustuse tootja ja ühiskondlike rajatiste-hoonete sisustaja. 25 protsenti toodangust läheb eksporti.
"Kui me eelmisel aastal jaanuaris pidime gaasi eest maksma 5200 eurot, siis aastal 2022 jaanuaris oli gaasiarve juba 59 000 eurot kuus, see on ligi 11-kordne tõus. Ka meie tahaksime aidata töötajatel inflatsiooniga toime tulla ja tõsta palkasid, aga kasvavate energiahindadega on see väga raske. Me oleme ka kaotamas oma konkurentsieelist Põhjamaade ees. Kui Põhjamaades on palgatase natuke kõrgem kui Eestis, siis energiahinnad on neil soodsamad," lausus Hälvin.
Pagari- ja kondiitriettevõttes Pagaripoisid on samuti gaasikulud kasvanud
"Kui enne olid gaasihinnad 3000 ümber, siis (läks) 10 000 peale. Aga kuss see raha nüüd leitakse, seda on muidugi raske öelda, sest inimeste kulud kasvavad samuti hüppeliselt. Me oleme natuke kahjumis, natuke nina üleval, natuke nina all. Kuskil kõlgume nulli ja miinuse vahel viimasel ajal," rääkis Pagaripoiste juhatuse esimees Meelis Pärn.
Ajalooliselt on Eestis gaasitarbimine olnud viis teravatt-tundi aastas, kuid tänavu võib see langeda gaasiliidu hinnangul 20 protsenti. Soojatoomisele kulub gaasist 40 protsenti, tööstusele läheb teine sama palju ja kuni 20 protsenti kasutab eratarbimine.
Tööstusettevõtted pole gaasi hinnatõusu leevenduseks riigilt abi saanud.
"Loomulikult kõik tahame abi saada, aga näiteks meie ei saanud terve selle aasta jooksul mingisugust abi. Ühe korra saime, kui koroonakriis algas. Siiamaani oleme hakkama saanud, kuigi kohvikud olid meil kinni ja see tekitas tohutu augu meile sisse," ütles Pärn.
"Energiahindadele peaks riik kehtestama hinnalae, millest ületavat osa peaks riik kompenseerima," märkis Hälvin.
Majandusminister Riina Sikkuti sõnul on valitsus teadlik, et ettevõtjatel on energiahinde tõusu tõttu raske.
"Kokkulepet selles osas, kas, kuidas ja kellele ettevõtluses hüvitada, ei ole praegu veel tehtud. Need arutelud toimuvad eelarveläbirääkimiste raames, koos kõigi teiste kulusid puudutavate ettepanekutega. Kõige varem ehk kolme nädala pärast saab asi selgeks," ütles Sikkut.
Toimetaja: Marko Tooming