Prisma jaeketi sortimendijuhi Kaimo Niitaru sõnul näitab viimase poole aasta statistika, et huvi kange alkoholi vastu on tõusnud umbes viis kuni kümme protsenti. Seevastu lahja alkoholi müüginumbrid on jäänud samale tasemele.

"Kindlasti majanduslik olukord on üks, mis on soodustanud odavama hinnaklassi toodete müüki, kus on esindatud nii kange alkohol kui ka lahja. Kui ka see, et ka tootjapoolsed hinnatõusud on olnud mõnevõrra väiksemad nüüd kanges alkoholis võrreldes lahja alkoholiga," rääkis Niitaru.

Näiteks kõige odavama liitrihinnaga õlu Prismas on kaheliitrine, hinnaga 2,79 eurot ning absoluutset alkoholi euro kohta on selles 30 milliliitrit. Odavaim viin on pooleliitrine, selle hind on 5,24 eurot, kuid absoluutset alkoholi euro kohta on kaheksa milliliitrit rohkem. Sarnane tulemus on ka teiste poodide võrdluses.

"Kui rääkida ikkagi kange ja õlu vahest, siis tegelikult täna on ju aktsiisi vahe 1,5, mis on õlle kasuks. Ehk siis õllel on soodsam aktsiis kui kangel alkoholil ja väga suure osa kange alkoholi hinnast moodustavadki justnimelt maksud – käibemaks, aktsiisimaks," ütles alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Krista-Maria Alas.

"Ma pole kaua aega viina hinda vaadanud, ma täna poes vaatasin, et pooleliitrine viin maksis natuke üle viie euro ja sama eest saaks umbes viis õlut. Nii et kui siin arvutada, siis jah, kui väga purju tahaks ennast juua, siis ilmselt õlut ei ostaks," ütles Eesti Õlletootjate Liidu tegevjuht Peeter Võrk.

Asjatundjad arvavad, et kliendid oma tarbimisharjumusi ei muuda.

"Eesti klient on väga traditsiooniline. Sellised kiired muudatused ei kajastu tarbimisharjumustes. Mõlemal tootegrupil on oma kindel tarbijaskond olemas olnud ja ma ei usu, et see drastiline muutus siin ka lähitulevikus nüüd kuidagi laiemalt selgeks saab, et väga selgelt hakatakse eelistama näiteks kanget alkoholi," kommenteeris Kaimo Niitaru.

Eesti Karskusliidu esimehe Lauri Beekmanni sõnul pole aga oluline, millisest joogist tarvitaja alkoholi saab.

"Etanool on see, mis on probleemiks. Ehk see, millises vormis inimene seda manustab, ei ole tegelikult nii tähtis. See on teisejärguline. Probleem on see, et mida rohkem eestlane keskmiselt tarbib etanooli, seda suuremad on alkoholi tarvitamisega seotud kahjud, seda rohkem on alkoholiga seotud surmasid," selgitas ta.

2021. aastal suri alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse 695 inimest, mida on 76 inimest rohkem kui aasta varem.