Hõbemägi nentis, et ajakirjanduses ilmuvate teemade puhul tuleb alati kahelda ja Postimehe toimetus oli pikalt mõelnud ka enne, kui avaldas artikli, et riigikogu liige Mihkelson jäi vahele lapsest kohatute fotode tegemisega.

"Otsus on põhjalikult läbi kaalutud. See, mis sünnib eraelus ja jääb kinnistesse kohtuasjadesse, ei pea jõudma ajalehtede esikaantele, aga see juhtum on seotud mõjuka poliitikuga, kellel on suur mõju Eesti julgeolekupoliitikale," sõnas Hõbemägi Postimehe erisaates reedel.

Ta lisas, et praeguses julgeolekuolukorras võivad sellised saladused tuua kaasa poliitiku äraostmise või värbamise. "Seda pole juhtunud, aga oht ainuüksi on nii suur, et sellest asjast tuleb rääkida. See on pikalt olnud saladuses, paljud ajakirjanikud ja poliitikud teavad, aga keegi ei räägi. Aga just see teeb poliitiku haavatavaks," ütles Hõbemägi.

Postimehe Eesti uudiste juht Georgi Beltadze ütles, et Mihkelsoni teema jõudis toimetuseni detsembri keskpaigas. "Me hakkasime sellega kohe tegelema, aga eelmise peatoimetaja [Marti Aaviku] ajal meil keelati selle looga tegeleda. Ma ei tea, mis kokkulepped seal olid, aga ma andsin salaja oma inimesele loa seda asja edasi uurida. Need pole uued luuad siin toimetuses, vaid oleme teemaga pikemalt tegelenud," rääkis Beltadze.

Hõbemäe sõnul tingis artikli avaldamise kõige enam julgeolekukaalutlus. "Kui Venemaa tungis kallale Ukrainale, siis tekkisid ohud, et minevikus olevaid varjusid võidakse ära kasutada," ütles peatoimetaja. Ta märkis, et Postimees on teinud kõik, et vähendada negatiivset mõju loos mainitud alaealistele.

Beltadze rääkis, et kuigi tegemist oli kinnise kohtuasjaga, siis on ajakirjanikel omad meetodid asja uurimiseks, kuid oma allikate kaitseks ei saa ta neid avaldada. "Minult on küsitud, kus on hard evidence (ee käegakatsutavad süütõendid). Postimees on näinud neid pilte, see ongi hard evidence. Ma olen näinud skitseeringut fotost, ja see oli põhjus, miks me selle looga edasi läksime. Me teadsime ette, et see lugu polariseerib, et meid võidakse rünnata," rääkis Beltadze.

Hõbemäe sõnul võib lugejates küsimusi tekitada ka see, et päris kõike ei saanud ajaleht avaldada. "Küsimused tekivad selles osas, kui palju saame rääkida. Meie eesmärk on puhastada õhku, et poliitikas poleks tabuteemasid. Kuna on olnud kinnine kohus, siis me ei saa kirjutada, kellele on mingi kohustus pandud, kes on midagi lubanud, sest peame tegutsema seaduse raamides," lausus Hõbemägi.

Ta lisas, et tal on hea meel, et Mihkelson tuli nende artiklite tõttu välja. "Ta sai rääkida, et tal on sassis perekondlikud suhted, aga ta jättis ütlemata, millised kohustused ta võttis selle kohtuasja raames. Ta ütles, et ta on süütu ohver, aga on olemas tsiviilkohtus sõlmitud kompromiss. Oleksin rõõmus, kui ta selgitaks, milles kompromiss seisnes. Meie seda välja ei ütle, sest kohus seda ei taha," rääkis Hõbemägi.

Hõbemäe sõnul oli peaminister Kaja Kallas teadlik, et Mihkelsonil on selline vari minevikust. "Reformierakonna juhtivad liikmed teadsid, et on mingisugused fotod. Mind huvitab, kuidas on võimalik juhtida Eesti populaarsemat erakonda nii, et su ühel liikmel on luukere kapis. Kuna Eesti meedia ei lase poliitikutel endaga kokkuleppeid teha, siis oli ainult aja küsimus, millal see lugu välja tuleb. See õpetab, et kui teie erakonna liikmel on mustad varjud, siis on šantaaži oht. See peaks panema ohulambid põlema, aga praegu pole veel seda juhtunud," lausus Hõbemägi.

Beltadze mainis, et tavainimeste puhul on vähematele asitõenditele järgnenud karmimad sanktsioonid, ja see tekitab küsimuse, miks riigikogu liige jäeti õigussüsteemi poolt rahule ja pidi ainult "pattu tunnistama".

Hõbemägi tõi näitena välja teisi juhtumeid Eesti ajaloost. "Kui räägime [EKRE ministrist] Marti Kuusikust, siis asi läks kohtusse ja asi lõppes sellega, et ta vabastati süüdistusest. [Estonia teatri juhi] Aivar Mäe kohtuprotsessi tulemusel tuli välja, et ta pole teinud midagi, mida saaks kriminaalkorras sanktsioneerida. Mõlema juhtumi puhul polnud dokumentaalseid tõendeid, meie lugu Mihkelsonist toetub kolmele tsiviilprotsessile ja ühele olemata jäänud kriminaalprotsessile. Kui meil oleks olnud ainult jutud, siis poleks tulnud mingit artiklit, aga me teame, et on olemas fotod, dokumendid, ja need on jõudnud meie oma inimesteni. Me tegime lugu, mis oli dokumentaalselt põhjendatud," selgitas Hõbemägi.

Ta mainis, et ERR-i eetikanõunik Tarmu Tammerk, kes analüüsis lugusid, ütles, et oleks vaja rohkem faktuaalseid tõendeid selle kohta, kuidas poliitikud suhtusid Mihkelsoni kohtuasjadesse, mida nad on ette võtnud, kas nad on silma kinni pigistanud. "Poliitilisele küljele tuleb rohkem tähelepanu pöörata, isiklikele suhetele pole vaja," sõnas Hõbemägi.