Hiiumaal on maa väärtus võrreldes 2001. aastaga kasvanud 8,8 korda. Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja ütles ERR-ile, et põhjuseks on ilmselt Hiiumaa populaarsus paigana, kuhu inimesed soovivad elama kolida.

"Oleme väljakutse ees, et tulla soovitakse rohkem, kui meil on eluruume pakkuda. Valmislahenduste pakkumist hetkel peaaegu ei olegi. On majad, mis vajavad renoveerimist, kinnistud, mida müüakse. Vähegi korralikud elamiskohad on juba ära ostetud," tõdes ta.

Tasuja märkis, et eriti hoogustus huvi Hiiumaale kolimise vastu alates 2020. aasta märtsist, kui koroona levima hakkas. Alates sellest on valla elanike arv igal kuul kasvanud ning 2018. aastal seatud eesmärgist, et Hiiumaal oleks 10 000 püsielanikku, on puudu veel vaid 150 inimest.

Kui vald uuris aasta alguses haridusvõrgu analüüsi koostades ka elanike arvu muutust külade kaupa, joonistus välja, et kõige populaarsem koht vallas on Kõpu poolsaar, eriti Kalana küla, kus on käima läinud vilgas elu.

"Kõpu näitel saabki öelda, et nüüd on see trend läinud sinnapoole, et tullaksegi üha enam päriselt kohapeale elama," lisas vallavanem, kelle sõnul on seal avatud erakool-lasteaed ja elama tulnud noori lastega peresid, kes seni olid suvehiidlased või mõnel muul moel Hiiumaaga seotud.

Kohalikud omavalitsused kehtestavad uued maksumäärad tuleva aasta suvel ja kasutusele võetakse need 1. jaanuarist 2024. Kuidas värskelt selgunud uus maa väärtus maamaksumäära mõjutab, ei osanud Tasuja veel öelda, sest seda pole arutatud ei vallavalitsuse ega ka poliitilisel tasandil, kuid ta prognoosis, et tavaelaniku rahakotti muudatus palju ei mõjuta, sest riik on palju piiranguid ja leevendusmehhanisme kehtestanud, näiteks ei saa maamaks suureneda rohkem kui 10 protsenti aastas.

"Tegelikult ka valla eelarves see mingit hüppelist muudatust ei too. Meie tuludest kaks protsenti moodustab maamaks. Kui maa hind 2024. aastal ka 10 protsenti kallim on, siis eelarve kontekstis ta siiski ei ole väga tuntava mõjuga," lausus Tasuja.

Maa uus väärtus on tema kinnitusel valla jaoks siiski vajalik info, sest võrreldes 2001. aastaga, kust senine väärtus pärines, on elu väga palju muutunud, maa palju väärtuslikum ning aus on seda selliselt ka hinnastada.

Kõige enam, ligi 15 korda kerkis elamumaa hind Tartumaal. Kambja vallavanem Illari Lään ütles, et kuna vald asub Tartu külje all, on see atraktiivne elamupiirkond, kuhu on alati suur huvi nii arendusteks kui ka elama kolimiseks. Hüppelise maa väärtuse kasvu taga võib tema sõnul näha ka kontrasti paarikümne aasta taguse ja praeguse vahel.

"Kui paarkümmend aastat tagasi oli mingis piirkonnas metsaala, võsa või muu selline, siis üldplaneering on neid piirkondi muutnud, maa sihtotstarvet muutnud ja üsna loomulik, et muutnud ka maa väärtust," tõdes ta.

Valla populaarsemad piirkonnad on vallavanema sõnul Ülenurme, mis on sisuliselt Tartuga kokku kasvanud, aga ka Tõrvandi ja Soinaste.

Lään ütles, et praegu on raske prognoosida, kui palju maamaksu tuleval suvel kergitatakse, sest teema tuleb volikogu istungil läbi arutada ja uued andmed on alles värsked.

Vaata maa-ameti pressikonverentsi salvestust

Maa-amet püüdis kinni turu tipphetke väärtused

Maa-ameti hindamise osakonna esindaja Veronika Ilsjan ütles maa korralise hindamise tulemusi tutvustades pressikonverentsil, et maa-amet tegi hindamise seisuga 30. juuni 2022, võttes arvesse kuue aasta kinnisvaratehinguid.

"Oleme üsna huvitavas olukorras. Tegime hindamise seisuga 30. juuni 2022, aga praegu näitab kinnisvaraturg pigem jahtumise märke. Oleme tõenäoliselt maa väärtusega kinni püüdnud turu tipphetke väärtused," lausus ta.

Ilsjan lisas, et eelmise hindamise ajal, 2001. aastal kinnisvaraturg alles näitas ärkamise märke ja tulid esimesed suured arendusprojektid. Seega ongi tabatud turu kõige suurem muutus ja sellest tulenevad ka võrdlemisi ehmatavad numbrid.

2022. aasta maa hindamise tulemused võetakse kasutusele alates 2024. aastast. Samas ei saa maamaks seaduse kohaselt kasvada rohkem kui 10 protsenti aastas ning maksimaalsed maksumäärad on langetatud 2,5 või valdavalt viis korda.

Maa-amet tõi näiteks tüüpilise maatulundusmaa, mille maamaks on tänavu 100 eurot aastas. Kuigi väärtus on kasvanud kümme korda, ei saa maamaksu kasv olla suurem kui kaks korda. Seega toimub maamaksu kasv 10 protsendi kaupa aastas: tuleval aastal on see sellise maatüki puhul 100 eurot, 2024. aastal 110 eurot, 2025. aastal 121 eurot ning 2031. aastaks jõuab see 214 euroni.

Maa-amet hindas ainult maad, mitte aga sellel kasvavat metsa või rajatud ehitisi.