Maa-amet avalikustas sel nädalal värske korralise hindamise tulemused, mille kohaselt on maa väärtus paljudes kohtades hüppeliselt tõusnud. Omavalitsused panevad uued maamaksumäärad paika tuleva aasta suveks, kuid seadused seavad maamaksule mitmeid piiranguid.

Maksust on vabastatud kodualune maa, maamaksu ei tohi tõsta rohkem kui kümme protsenti aastas ning maksimaalsed maksumäärad on langetatud 2,5 või valdavalt viis korda.

Rahandusminister Annely Akkermann Reformierakonnast ütles hiljuti "Esimeses stuudios", et riigil on vaja uusi tulusid juurde leida, sest Eesti elab praegu üle oma võimete. Ühe näitena tõi ta välja maamaksu, mis peaks ministri isikliku seisukoha järgi suurem olema.

ERR uuris erakondadelt, kas maamaksuga seonduv võiks olla teema, mille üle enne valimisi debateerida. Akkermanni kodupartei üldine seisukoht maamaksu osas veel selge ei ole, kuid pigem ei ole muudatusi sihiks plaanis seada.

"Reformierakonna valimisprogrammi rahanduspeatükk pole veel lõplikult heaks kiidetud, aga seal ei ole praegu ettepanekut maamaksu tõsta ega kodualuse maamaksu süsteemi muuta, pigem rõhutatakse, et maksusüsteem peab Eesti inimesi võimalikult vähe koormama," ütles erakonna kommunikatsioonijuht Kajar Kase.

Ta lisas, et lõplikult peaks erakonna juhatus rahanduspeatüki heaks kiitma novembri jooksul ja valimisprogramm kinnitatakse erakonna üldkogul jaanuaris.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) ütles, et kodualuse maa maksuvabastus tehti Isamaa eestvedamisel juba eelmise kümnendi alguses ja erakond on senini arusaamal, et kodu on püha koht, mille eest maamaksu võtta on ebaõiglane.

"Peame kodu ümbrust korras hoidma ja ka omavalitsuste maal muru niitma ja teid lumest puhtaks lükkama, kui need piirnevad suure teega. Enamikus asulates ja linnades peame seda tööd tegema," loetles Kokk maaomanikel lasuvaid kohustusi ning lisas, et praeguses majandussituatsioonis oleks maamaksu tõus nii ettevõtjatele kui ka inimestele üle jõu käiv koormus, sest elektri hindade tõus on juba pidurdanud majandust.

"Ja kui põllumaal peaks hinda tõstetama või metsamaal - teame ju, millised on puidutööstuse ja põllumajanduse probleemid," lisas Kokk.

Seadus, mille järgi on võimalik maamaksu igal aastal kümne protsendi võrra tõsta, võeti vastu eelmise valitsuse ajal. Kokk rõhutas, et Isamaa seda ei toetanud.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Siim Pohlak EKRE-st ütles, et igasugused maksutõusud on hüppeliselt kasvanud kodukulude ja Euroopa kõrgeima hinnakasvu tingimustes rumalus ja tuleb ära jätta.

"Kodualuse maa maksuvabastus peab kindlasti säilima ja maamaksu tõstmisele kehtivaid piiranguid praegu leevendama ei peaks," lausus Pohlak.

Kuna maamaks laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja selle suuruse üle saab teatud piirides otsustada kohalik omavalitsus, pidas Pohlak kaheldavaks, et sellest võiks riigikogu valimistel kandev teema tulla.

Keskerakonna juhatuse liige Jaak Aab märkis, et kunagi tehti poliitiline otsus kodualune maa 1500 ruutmeetri ulatuses maksust vabastada ja inimesed on sellega harjunud. Seega on ootus, et kodualune maa võiks olla maksust vabastatud ja see võiks nii jääda.

Aab märkis, et maa hind on ka maksustamise alus ning annab maaomanikele olulist informatsiooni, seega oli aastakümneid muutumatuna püsiv hind riigi tegemata töö tagajärg, mis tekitas ebaõiglust. Ta tõi välja, et tõukas ise riigihaldusministrina tagant vajadust maa väärtust uuesti hinnata ja käis selle teemaga kõik fraktsioonid läbi, et vastuseisu murda.

"Mis maamaksust edasi saab, on omaette ooper," lausus ta. "Seaduse kohaselt saab uue hinna järgi maamaksu tõsta maksimaalselt kümme protsenti aastas ehk tegeliku hinnamäärani jõutakse 10-15 aastaga."

Aab lisas, et omavalitsuste tulubaasis on maamaksul teatud koht, ehkki see tulu pole väga suur, kuid kindlasti peab maa olema õigesti maksustatud. Seda, et maamaksu ümber valimiste eel aktiivne debatt tekiks, Aab tõenäoliseks ei pidanud.

"Enne valimisi ei taha keegi sellisest ebapopulaarsest küsimusest rääkida, aga probleem on küll, et meie riigi tulud on suhteliselt õhukesed, kõik erakonnad peaksid endale otsa vaatama ja seda tunnistama, kui näeme, milline defitsiit on riigieelarves. Me liigume õhukesel pinnal. Kui tuleb kriis, siis meie ressursid ei pea vastu," tõdes Aab.

Sotsiaaldemokraadid ei ole maamaksu teemat vaaginud. Nende riigikogu fraktsiooni aseesimees Kalvi Kõva ütles, et kui riigikogu istungid tuleval nädalal algavad, siis vajadusel võetakse see arutlusele.