Eesti ootab kliimakohtumiselt kiiremat üleminekut taastuvenergiale

Pühapäeval avati Egiptuse rannikulinnas Sharm el Sheikhis kliimakonverents COP27, kus loodetakse muuta globaalsed kliimamuutuste rahastamise lubadused tegudeks.
Pühapäeval avati Egiptuse rannikulinnas Sharm el Sheikhis kliimakonverents COP27, kus loodetakse muuta globaalsed kliimamuutuste rahastamise lubadused tegudeks. Autor/allikas: SCANPIX/Sui Xiankai /Xinhua ZUMA Press

Eesti huvi ülemaailmsel kliimakohtumisel on, et seni kokkulepitud meetmetes ei tehtaks järeleandmisi ning et kiirendataks ka taastuvenergiale üleminekut.

Egiptuses algas ÜRO kliimakonverents COP27, kus 200 riiki arutavad kliimakriisi pidurdamist. Esmaspäeval saavad sõna riigipead ja valitsusjuhid.

Euroopa Liidu riigid on otsustanud saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Eelmisel kliimakonverentsil Glasgow´s lepiti kokku, et ka teised riigid vaatavad oma pikaajalised kliimakavad üle ja võtavad senisest suuremad eesmärgid. Päris nii ei ole läinud, tõdes Eesti kliima- ja energiapoliitika erisaadik Kaja Tael.

"Euroopa Liidus on võetud aastaks 2030 väga ambitsioonikad sihid. Ka Eestile ei ole see lihtne, aga mõnes mõttes on Eesti lugu siiski lootust andev. Ka Eestil on olnud väga suur sõltuvus fossiilkütustest, me oleme seda pidevalt vähendanud ja meie pikaajalised eesmärgid ei ole muutunud," rääkis Tael.

Taela sõnul loodeti väga, et teised maailma riigid tulevad järele, aga väga paljud siiski Euroopa Liidu ambitsiooni ei järginud. "Aga kui selline riik nagu Hiina ütleb, et nemad muutuvad kliimaneutraalseks, ehkki mitte aastaks 2050, vaid aastaks 2060, siis ka see on globaalselt väga-väga oluline!"

Riigid on põhimõtteliselt kokku leppinud ka kliimakriisist rohkem mõjutatud riikidele kompensatsiooni maksmises. Seegi on läinud üle kivide ja kändude

"See käib Pariisi kliimaleppe sisse, et rikkamad riigid, tunnetades oma vastutust, on valmis panustama suurema osa sellest rahast, mida maailm kliimamuutustega võitlemiseks vajab. Loomulikult aga arutleme detailide üle. Rikkad riigid ei ole suutnud päriselt täita oma lubadust, et nad eraldavad igal aastal sada miljardit. Sellest on jäänut natukene puudu", tõdes Tael.

Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Johanna Maarja Tiik ütles, et kliimarahastus ja kliimamuutustega kaasnevate kahjude kompenseerimise mehhanismi loomine on ka sel aastal kindlasti kõne all.

"COP toimub ju sel aastal Egiptuses. See võimaldab kindlasti anda tugevama hääle selle regioonile ja nendele riikidele, mis juba praegu enim kannatavad kliimamuutuste mõjude käes. Mitmed sel aastal aset leidnud looduskatastroofid, näiteks tohutud üleujutused Pakistanis, näitavad, et on vaja luua eraldi mehhanism sääraste kahjude kompenseerimiseks!" selgitas Tiik.

See aasta on Venemaa algatatud sõja ja kõrgete energiahindade tõttu keerulisem kui muidu, mis võib panna kliimaeesmärkides järele andma. Nüüd on oluline juba saavutatud hoida ja see on ka Eesti peamine eesmärk kliimakohtumisel, ütles Keskkonnaminister Madis Kallas.

"Meie soov on see, et esiteks ei annaks me kuidagi järele nendes kliimaambitsioonides, mis on siiani olnud. Teiseks see, et nii Euroopa kui ka teised riigid toetaksid nii häälega kui tegudega kiiremat üleminekut taastuvenergiale, olgu see siis päikese- või tuuleenergia. See on kliimakohtumisel meie jaoks peamine!" ütles, Eesti keskkonnaminister.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: