Kallas ei usu, et temast saab NATO peasekretäri kandidaat

Kaja Kallas.
Kaja Kallas. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Peaminister Kaja Kallas peab äärmiselt ebatõenäoliseks võimalust, et temast võiks saada NATO peasekretäri kandidaat.

Nädalavahetusel kajastati Eesti meedias ohtralt New York Timesi artiklit, kus NATO uue peasekretäri võimaliku kandidaadina mainiti ka Kaja Kallast. NATO praeguse peasekretäri Jens Stoltenbergi ametiaeg lõppeb tuleva aasta sügisel.

"New York Times võib kirjutada mida iganes. Aga tõenäosus, et mulle selline ettepanek tehakse, on äärmiselt ebatõenäoline," ütles teisipäeval Saaremaal visiidil olev Kaja Kallas Kadi Raadiole antud intervjuus.

"Kui ma poliitikasse tulin, ütles mulle üks inimene, et ära mine kunagi ümber lükkama sulle omistatavaid müstilisi võimeid. Ma siis ei tee seda nüüd. Aga see on tegelikult äärmiselt ebatõenäoline, et selline ettepanek mulle tehakse," kordas Kallas.

Saates tulid jutuks ka teised teemad ning rääkides koroonast märkis Kallas, et ta ei usu, et enam kehtestataks selliseid piiranguid, nagu riik varem seda tegi.

"Ma ei kujuta seda ette. Sõltub muidugi olukorrast. Aga väga raske on ette näha, et me selliseid piiranguid peale paneks. Ühiskond ei pea seda vastu. Me teeme reeglid, mida ei pruugita täita. Mida ma tahaks inimestele südamele panna, siis see viirus ja ka gripp levivad inimeselt inimesele. Kui olete haiged, jääge koju. See lihtne soovitus kehtib endiselt," sõnas Kallas.

Rääkides olukorrast valitsuses märkis Kallas, et meeleolu on töine, kuid riigikogu valimiste lähenedes "hakkame nägema rohkem omamoodi võitlust ja teki enda peale rebimist, sest kõik soovivad silma paista".

Kallase sõnul on ta koalitsioonipartneritele öelnud, et mõelda tuleks ka sellele, et elu on ka pärast valimisi ja keegi ei saa parlamendis absoluutset enamust. "Ehk vaja on teha koalitsioone ja ei tasu isiklikke suhteid kampaania käigus päris ära rikkuda."

Peaministri sõnul paneb teda muretsema praegune alla käiv poliitiline kultuur ja see, et riigikogu saalis pannakse kahtluse alla demokraatlike institutsioonide töö.

"Kui mina sain riigikogusse valituks 2011. aastal, siis vaatasin, et seal võiks olla elementaarse viisakusega paremini. Panin kokku riigikogu liikme eetikakoodeksi, mille üks esimesi lauseid on, et riigikogu liige käitub teiste suhtes lugupidavalt. Aga praegu on sellega väga-väga halvasti. Poliitiline kultuur on alla käinud."

Kallase sõnul teeb talle muret, et labastades riigi kõige tähtsamat saali ja arutelusid, mis peaks olema sisulised, tegelikult õõnestatakse demokraatiat.

"Minu mure on erinevate demokraatlike institutsioonide õõnestamine. Riigikogu saali tuuakse erinevaid kohtuvaidlusi. Kui ei olda rahul mingi kohtuotsusega, siis tuuakse riigikogu saali ja hakatakse isiklikku vendetat ajama. See on aga meie riigi õõnestamine," rääkis Kallas.

Ta võrdles ka peaministri positsiooni tänases Eestis perearsti omaga ehk tegu on ametiga, mille juurde inimesed tulevad alati murede, mitte rõõmudega.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: