Eesti inimesed ulatuslikku sõjalist rünnakut riigi vastu väga tõenäoliseks ei pea

Kaitseväe õppus Bold Hussar.
Kaitseväe õppus Bold Hussar. Autor/allikas: Mil.ee

Ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti riigi vastu peab tõenäoliseks 23 protsenti Eesti elanikest, piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu pelgab 31 protsenti, selgus riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest.

Vastajatele anti ette küsimus: kui tõenäoliseks peate, et Eestit ähvardab lähemate aastate jooksul midagi järgnevast? Sealjuures said vastajad valida ka variantide "väga tõenäoliseks" ja "küllaltki tõenäoliseks" vahel.

Ehk näiteks ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti riigi vastu peab väga tõenäoliseks vaid neli protsenti elanikest ja küllaltki tõenäoliseks 19 protsenti.

Sealjuures oli eestlastest vastajate hulgas rohkem neid, kes pidasid ulatuslikku sõjalist rünnakut tõenäoliseks. Eestlastest vastajatest pidas seda tõenäoliseks ("väga tõenäoliseks" + "küllaltki tõenäoliseks") 25 protsenti, muust rahvusest vastajatest aga 19 protsenti.

Piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu pidas väga tõenäoliseks viis protsenti ja küllaltki tõenäoliseks 26 protsenti vastajatest (kokku 31 protsenti). Siin olid käärid vastaja rahvuse pinnal veelgi suuremad – 37 protsenti eestlastest vastajatest pidas seda tõenäoliseks ja muust rahvusest vastajatest 19 protsenti.

Käärid olid suured, aga vastupidises suunas kahe teise ohu puhul. Kui kõigist vastajatest 39 protsenti pelgab Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist, siis eestlastest vastajatest oli sel seisukohal 31 ja muust rahvusest vastajatest 54 protsenti.

Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid eri elanikkonna rühmade vahel peab tõenäoliseks 37 protsenti kõigist elanikest, aga eestlastest vastajatest 32, kuid muust rahvusest vastajatest 45 protsenti.

Enim peljatakse valeuudiseid ja küberrünnakuid

Kõige rohkem, 85 protsenti vastajatest märkis Eesti ees seisvatest ohtudest ära valeuudiste leviku.

79 protsenti pidas võimalikuks küberrünnakuid riiklike infosüsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu.

68 protsenti vastanutest märkis ära vihakõne leviku, 55 protsenti mõne välisriigi sekkumise Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides.

50 protsenti peab tõenäoliseks ulatuslikku merereostust, 40 protsenti ulatuslikku keskkonnareostust. 41 porotsendi arvates võib Eestit tabada mõne epideemia levik.

Massilisi tänavarahutusi peab tõenäoliseks 27 protsenti.

Tuumakatastroofi Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas pelgas 19 protsenti, sealjuures 22 protsenti eestlastest ja 12 protsenti muust rahvusest vastajatest.

Turu-uuringute AS korraldas riigikantselei tellimusel 14.– 17. oktoobrini küsitluse 15-aastaste ja vanemate seas. Küsitlusele vastas 1256 inimest.

Ohud Eestile. Autor/allikas: Turu-uuringute AS

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: