Kuigi Ukraina sõda on jätnud Euroopa majanduskasvule jälje, ei kujune selle talve energiakriis nii suureks kui kardeti.

"Energiahinnad tõusid seninägematutesse kõrgustesse hilissuvel. Gaasi ja elektri hulgimüügi hinnad Euroopa Liidus on tulnud viimastel nädalatel märkimisväärselt alla. See peegeldab edukat varude täitmist ning võimalik, et ka hiljutist sooja ilma," rääkis Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentiloni.

Näiteks gaasi hind tõusis sõja algusest augusti lõpuni kolm korda — 340 euroni megavatt-tunnist, kuid on praeguseks jõudnud tagasi veebruari tasemele. Seda on küll varasemate aastatega võrreldes kordades enam, ent suvel kardetust märksa vähem.

Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul elab Euroopa selle talve üle, ent murepilved on järgmise aasta kohal. Põhjuseid selleks on mitu. Näiteks see, et varusid ei saa enam täiendada Venemaa torugaasiga, mida tehti selle aasta kevadel ja suvel.

"On loomulikult risk, et Venemaa lõikab ära ka viimased 20 protsenti gaasitarnetest. Teiseks, kui me vaatame investeeringuid LNG-võimekustesse, siis praegu on selge, et lisanduvatest võimekustest, mis tulevad järgmisel aastal turule, ei piisa selle vahe täitmiseks. Ja kolmandaks, me eeldame, et kui majanduskasv jälle kiireneb, siis tarbib Aasia ära lõviosa lisandunud LNG pakkumisest," rääkis von der Leyen.

Tema sõnul võib järgmise aasta lõpuks puudu olla 30 miljardit kuupmeetrit gaasi, mis on ligikaudu kaheksa protsenti kogu aastasest tarbimisest. Kas see nii ka läheb, sõltub suuresti saabuva talve õhutemperatuuridest ning gaasihinnast. Võib juhtuda, et liiga madal gaasihind sel talvel võib viia puudujäägini järgmisel aastal, sest gaasivarud tõmmatakse tühjaks.