Ukrainas käiva sõja ajal on Euroopa Liidu ühtsus üks kõige olulisemaid murekohti, mille kadumist Eestis pidevalt kardetakse. Kui üks riik peaks keelduma seniste sanktsioonide pikendamisest, siis on Venemaa majanduslik isolatsioon sisuliselt läbi. Siiani pole seda juhtunud, kuid sügise jooksul on aktiivselt spekuleeritud, et Ungari eesotsas peaminister Viktor Orbániga võib seda ühel hetkel teha. Miks? Seda on paljudel, eriti Ida-Euroopas raske mõista, ent mõned tema sammud sellele viitavad.

Mõne nädala eest avaldas Ungari ajakirjandusväljaanne Direkt36 pikema loo, milles kirjeldati täpselt Orbáni ja ta lähikondsete tegemist Ukrainas käiva sõja vältel. Sellest avaldati jupike ka ajalehes Eesti Ekspress, milles selgitati lahti Orbáni kevadine otsus Venemaaga sõbrutsemist jätkata. Loo autori sõnul oli üheks põhjuseks seni tehtud valearvestused, mida toonases valimiskampaanias enam tunnistada ei suudetud.

"Sõda puhkes valimiskampaania ajal, vaid veidi üle kuu enne Ungari parlamendivalimisi 3. aprillil. Polnud piisavalt aega, et peenhäälestada sõnumeid (Venemaa liidri Vladimir) Putini ja Venemaa suhtes. Nii et nad pidid järgima senist joont ning kuidagi hoidma illusiooni, et tegelikult see polegi Putin, kes selle sõja alustas. Vaid teda hoopis provotseeriti USA, NATO laienemise või Ukraina rahvuslike jõudude poolt," rääkis väljaande Direkt36 uuriv ajakirjanik Panyi Szabolcs.

Ungari valitsuse positsiooni tegi märksa keerulisemaks ka fakt, et nad olid inimeste kütte- ja elektriarveid juba aastaid kinni maksnud Venemaa odava gaasi najal ning kui hinnad lendasid sõja alguskuudel lakke, siis oli Ungari valitsus upakil ja välisminister Peter Szijjarto tuli saata Venemaa välisministri Sergei Lavroviga suhteid siluma. Kõik selleks, et Venemaa gaasitarneid Ungarile ei katkestaks. Et Ungari sealt teistest parema hinna sai, ei pea paika.

"Ungari propaganda ja valitsuse kommunikatsioonibüroo portreteerib seda kui sõprussuhet, kus Venemaa teeb Ungarile erandeid ja ei taha Ungarit kahjustada. Aga reaalsuses see pole tõsi, sest Ungari gaasihind on samuti seotud turuhinnaga. Seega Ungari valitsus peab maksma samu kõrgeid hindu nagu teised riigid. Vahe on selles, et tänu sellele n-ö erilisele suhtele, on tarnekindlus tagatud ehk on väiksem oht, et Venemaa lõikab gaasitarned ära," rääkis Szabolcs.

"Nii nagu teistegi riikide puhul, kes Venemaalt gaasi saavad, on see poliitiline. Venemaa kasutab seda kui relva Ungari vastu nagu ta teeb seda teiste riikide vastu. Teised riigid ütlevad avalikult, et Venemaa pressib välja ning et praegune hind on kunstlik, mis on Venemaa manipulatsiooni tulemus. Ungari valitsus nii ei ütle. Selle asemel süüdistavad nad hoopis Euroopa Liidu sanktsioone, mis peaksid olema vastutavad nii kõrgete hindade eest. See on loomulikult vale," lisas ajakirjanik.

Suvest alates on Orbán käivitanud reklaamikampaania, milles ajab n-ö Brüsseli sanktsioonide kaela elukalliduse tõusu. Sellega vaatab ta mugavalt täiesti mööda faktist, et neid sanktsioone on tagant utsitanud riigid nagu Eesti, Läti, Leedu ja Poola ning et Brüssel on vaid läbirääkimiste asukoht.

"Ungari majandus on sügavas jamas – kõrge inflatsioon, majanduslanguse äärel ja ta peab inimestele selgitama, miks see nii on. Tema tavapärane pahalane on Euroopa Liit. Ta peab viitama Euroopa Komisjonile ja Brüsseli bürokraatidele, et nemad on kõigi majanduslike probleemide põhjuseks. Mitte valitsus ise, mitte sõda Ukrainas, mitte Putin, kes seda sõda alustas, aga komisjon," kommenteeris ajalehe Népszava pikaajaline Brüsseli korrespondent Katalin Halmai.

Kas Orbán võib lõpuks teha valiku sanktsioonid pikendamata jätta, ei soovi keegi ennustada. Pigem üritab ta ikkagi lahti muukida rahapakid, mida õigusriigi probleemide tõttu Budapesti saadetud pole.

"On alati olnud keeruline ennustada, mida ta teha kavatseb, sest ta mõtleb palju ette võrreldes meiega. Ma usun, et ta saab kasutada oma vetoõigust, et suruda Euroopa Komisjoni ja Nõukogu otsustama Ungari kasuks, aga ma ei tea, kas ta läheks nii kaugele, et paneks lõpliku veto sanktsioonidepaketile," rääkis Halmai.