Heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäävates valdkondades ehk transpordis, põllumajanduses, väikesemahulises energiatootmises, tööstuslikes protsessides ja jäätmetes on uus üle-euroopaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 40 protsenti, võrreldes 1990. aasta tasemega. Senine siht oli vähendada heidet 30 protsenti. 

Eesti siht heidet vähendada tõuseb seniselt 13 protsendilt 24 protsendile, võrreldes 2005. aasta tasemega.

Värske otsuse kohaselt tuleb hakata heitkoguseid vähendama järk-järgult, sest on seatud ka iga-aastased sihid. Teataval määral on liikmesriikidele võimaldatud eesmärkide täitmisel paindlikkust: heitkoguse ühikuid saab järgmisest aastatest laenata või teistelt riikidelt osta, samuti on eesmärgi ületamisel tekkiv ülejääk võimalik kanda edasi järgmistesse aastatesse. 

Neljapäeval lepiti kokku maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori (LULUCFi) 2026. -2030. aasta eesmärgid. Need toovad Eestile uue sihttaseme – siduda ligi 2,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastaks 2030. Eesti senine kohustus oli siduda aastas 0,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas.

2030. aasta kliimaeesmärkide suurendamises jõudsid kokkuleppele Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon.