"Ukrainlasi on väga palju tõesti Venemaal, aga keegi seda täpset arvu ei tea, sest väga palju on sugulasi, tuttavaid, kelle juurde tullakse. Ma olen olnud ühenduses ühe abistamiskomiteega. Nende poolt organiseeritud põgenikelaagris on kusagil suurusjärgus 38 000 inimest," ütles Laidre.

Laidre sõnul on üllatav, et pooled neist tahavad Ukrainasse tagasi minna, aga pooled hea meelega jääksid elama Venemaale. "Ja veelgi suurem paradoks on, et inimesed, kes on põgenenud räägivad sõjakoledustest Ukrainas, mida justkui ukrainlased on toime pannud ja et nad on näinud seda oma silmaga. Ja kui uuritakse, mida see oma silmaga tähendab, siis selgub, et oma silmaga Vene televisiooni Esimesest kanalist," lausus Laidre.

"Aga seda öeldes, ma tahaks ka lisada, et Vene elanike seas mitte mingisugust ukrainlaste vastasust ei ole tunda. Ja pigem on väga suur soov aidata ukrainlasi. Seesama komitee ütleb, et neil käib päevas ligi sada inimest ja abi võib ulatuda kahest õunast kuni pooleteise tonni kuivaineteni. Inimesed tahavad aidata," ütles ta.

Laidre vahendas ka Levada keskuse viimast küsitlust, mille järgi on sõja jätkumise pooldajate arv Venemaal langenud. "Kui augustis oli neid Vene inimesi, kes soovisid sõja jätkumist 48 protsenti, siis oktoobris oli neid 36. Seal on toimunud langus. Ja samuti, mis puudutab rahuläbirääkimisi, siis varem soovis neid 44 protsenti ja nüüd on see kasvanud 57 protsendini," sõnas Laidre.

"Selle taustal on üks paradoks, et Vene armee tegevust Ukrainas toetas märtsis 68 protsenti ja see on tänaseks kasvanud 73 protsendini," lisas ta.

Laidre rääkis, et on näha, et rahulolematus president Putini suhtes kasvab. "Siin viimaste nädalate kohtumised Venemaa opositsiooniliste või liberaalsete poliitikutega ütlevad, et paremäärmuslike gruppide surve president Putinile kasvab. Ja see ongi tegelikult see varjatud rahulolematus, mis kusagil pinna all köeb," ütles ta.

Laidre rääkis, et vaesuses elavale Vene mehele on sõtta minek aga suur rahaline võit.

"Kui me räägime Venemaast, siis me kipume seda vaatama suure, ühtse tervikuna. Aga me võime majanduslikus mõttes rääkida neljast erinevast Venemaast. Ja kui me räägime sellest kõige arenenumast osast, mis on sisuliselt koondunud kümnesse suurlinna, siis see hõlmab natuke vähem kui 18 protsenti Venemaa elanikkonnast. Ülejäänud elanike jaoks on olud täiesti teised," rääkis Laidre.

"Ja nagu väljendas ka eile üks Vene poliitik, et suurem osa Vene elanikkonnast elab ekstreemses vaesuses. Vene inimese keskmine sissetulek kuus on 17 000 rubla, ehk 271 eurot. Ja loomulikult, kui siis lubatakse, et sõjaväkke minnes sa saad 3000 eurot ja ka su perekond saab kompensatsiooni, juhul kui sa langed, siis see on nende inimeste jaoks tohutu muutus, eriti olukorras, kus ka tööd kohapeal ei ole," lisas ta.

Ta märkis, et mobilisatsioon ja Ukrainas langenud Vene sõdurid on pannud inimesi muretsema ning sõja nii-öelda koju kätte toonud.

"Kindlasti on mobilisatsioon olnud see, mis muutis rahva toetust sõja jätkumisse. Kui varem oli sõda kui mingi pereseriaal, mida siis kui ei tahtnud enam edasi vaadata, sai vahetada kanalit, siis nüüd on tehtud võrdlus, et sa oled justkui teatris, istud keset etendust, aga lahkuda poole pealt ei saa ja sa oled sunnitud seda kõike edasi vaatama. Kindlasti sõda on muutunud palju realistlikumaks," sõnas Laidre.