Madise tegi ettepaneku tõsta riigi õigusabi eest makstavaid tasusid

Ülle Madise.
Ülle Madise. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Õiguskantsleri hinnangul on põhiseadusega vastuolus justiitsministri määruse sätted, mis puudutavad riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määrasid, sest kehtivad tasumäärad ei taga enam õigust õiglasele kohtumenetlusele. Et vajalik õigusabi tagada, tuleks tema sõnul määrasid tõsta.

Kehtiv tasumäärade süsteem ei taga enam õigust õiglasele kohtumenetlusele ega kuriteos kahtlustatava õiguste kaitsele, märkis õiguskantsler Ülle Madise ettepanekus justiitsminister Lea Danilson-Järgile.

Madise sõnul pole paarkümmend aastat püsinud probleem, et usaldusväärne õigusabi on kättesaamatu suurele osale vaesemast elanikkonnast, siiani süsteemset lahendust saanud.

"Õiguskantsleri ametkonna kogemus kinnitab, et olukord on paljude inimeste jaoks jätkuvalt kehv. Neil inimestel, kellel ka parima tahtmise korral ei ole võimalik asjatundliku õigusabi eest üldse või täielikult tasuda, jääb vajalik õigusabi liialt sageli õigel ajal saamata, samuti venivad kohtumenetlused. See kahjustab õigusriiki tervikuna. Olukord muutub üha keerulisemaks, kui advokaadid riigi õigusabi osutama ei nõustu või nõuab nõustuva advokaadi
leidmine nii kaua aega, et õiguste kaitsmiseks on juba hilja," lausus Madise.

Advokaadid keelduvad õigusabi pakkumisest, sest riik pakub selle töö eest liiga vähe raha.

Riigikohus leidis esmaspäeval avaldatud otsuses, et kehtivate tasumäärade juures ei pruugi riigi õigusabi pakkumine olla jätkusuutlik. Advokatuuri esimees Imbi Jürgen ütles "Aktuaalsele kaamerale", et septembris lahkus hulk advokaate riigi õigusabi süsteemist ning süsteem oli kokkukukkumise äärel. Tema sõnul üritab riik osta õigusabi kolm korda odavamalt turuhinnast.

Madise märkis, et arvestades ühiskonna üldist jõukust ja arengut, pole
advokaatide tasusoov ebaõiglaselt kõrge.

Madise tõi näiteks kaasuse, mille kohtueelses menetluses pidi advokaat tutvuma äärmiselt suuremahulise kriminaaltoimikuga, milles oli vähemalt 11 000 lehekülge materjali. Toimikuga tutvumiseks kulus advokaadil 76,5 tundi, kuid tasustada oli sellest võimalik vaid üheksa tundi tööd, mis tähendab, et advokaat oleks riigi hinnangul pidanud ühe tunni jooksul tutvuma 1222 leheküljega, ühe leheküljega tutvumiseks oleks aega järelikult vähem kui kolm sekundit. "Selle töö eest oli võimalik maksta tasu 486 eurot, mis ei ole aga konkreetse advokaadi palk, vaid selle tasu saab advokaadibüroo ning sellest tasust kaetakse ka näiteks büroo üüri-, kommunaal- ja muud kulud ning makstakse sekretäri või assistendi töötasu," märkis Madise.

Õiguskantsleri sõnul võib oletada, et tulevikus ei ole võimalik väga töömahukates asjades riigi õigusabi osutajat leida. Seega võib juhtuda, et riigi õigusabi osutavate advokaatide nimekirja ei jää ühtki advokaati. Järelikult ei taga praegune süsteem isikute kaitseõigust.

"Riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu peab võimaldama advokaadil piisavalt pikalt ja põhjalikult asjasse süveneda, et esindatava õigused oleksid kaitstud parimal moel," märkis Madise.

Tasu maksmise korra järgi võib maksta määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses 27 eurot poole tunni kohta, kuid mitte üle 81 euro ühe toimingu eest. Kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on olnud eriti töömahukas.

Madise leidis kirjas ministrile, et kuigi riigikohus leidis, et üldjuhul on õigusabi tasu reguleerivad sätted piisavalt paindlikud, siis tema hinnangul tasu maksmise korra normid seda siiski ei ole, et tasu maksmisel oleks võimalik saavutada õiglane ja põhiseaduspärane tulemus kõigil juhtudel.

"Leian, et normid, mis ei võimalda määrata riigi õigusabi osutamise eest õiglast tasu, pole põhiseadusega kooskõlas. Riik ei tohi jääda ootama riigi õigusabisüsteemi kokku kukkumist," ütles Madise.

Kui isiku põhiõiguste kaitseks on vaja anda õigusabi, kuid isik ei ole suuteline selle eest tasuma, peab talle õigusabi tagama riik. See õigusabi peab olema pädev ja usaldusväärne. Riigi õigusabi osutatakse riigieelarvest selleks eraldatud rahast. Riik peab kindlustama, et riigi õigusabi osutamise eest tasumiseks oleks eraldatud piisavalt raha

Vajadus saada kiiresti õigusabi võib tekkida väga erinevates asjades. Näiteks ei ole võimalik võtta kuriteos kahtlustatavat või süüdistatavat vahi alla, kui tal ei ole kaitsjat. Kui kaitsjat ei leita 48 tunni jooksul pärast inimese kinnipidamist, tuleb kinnipeetu vabastada, kuigi tegelikult võib alus tema vahistamiseks olemas olla.

Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep ütles sel nädalal "Aktuaalsele kaamerale", et ministeerium püüab olukorra leevendamiseks leida raha. Tema sõnul kehtivad tasumäärad alates aastast 2019.

Advokaadile tasu maksmise korra kehtestab minister, arvestades seda, kui palju on riigieelarvest selleks eraldatud raha ja milline on riigi õigusabi eeldatav maht, ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Kehtestatud tasumäärad peavad võimaldama tagada, et igas menetluses, kus osutatakse riigi õigusabi, on õigusteenus usaldusväärne, õigeaegne ja piisav

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: