Esmaspäeval algas Egiptuses Sharm-el-Sheikhis ÜRO kliimakonverentsi COP27 teine nädal, mil riigid peaksid ka mingisuguse kokkuleppeni jõudma. Seni aga on räägitud kena hulk ilusat juttu.

"Sellel kohtumisel peame uuendama ja tõstma oma kliimaambitsioone. Ameerika Ühendriigid tegutsevad. Kõik peavad tegutsema. See on kogu globaalse juhtimise kohus ja vastutus. Riigid, mis suudavad seda teha, peaksid aitama arengumaid, et nad saaksid teha otsustavad kliimaotsused hõlbustamaks energiaüleminekut. Ehitades teed, mis toob heaolu ja on vastavuses meie kliima vajadustega," rääkis USA president Joe Biden.

"Hiina on aktiivselt reageerinud kliimamuutustele läbi püsivate ja praktiliste otsuste. Hiljuti pidasime Hiina kommunistliku partei 20. kongressi, mis veelgi tugevdas Hiina sihikindlust rohelise arengu teel," ütles Hiina kliimasaadik Xie Zhenhua.

Ent suuresti on see jutt olnud sama soe kui korstnatest väljuvad kasvuhoonegaasid, sest mitmed maailma suurimad ja kiiremini kasvavad majandused ei suuda oma Pariisi kliimaleppes võetud eesmärke aastaks 2030 täita. Kui nad just ei otsusta viimase paari aastaga oma majandustes dramaatilisi muutusi teha, mis on üsna ebausutav. Ka ÜRO peasekretär ei teinud COP27-l sellest saladust.

"Kahel suurimal majandusel – USA-l ja Hiinal – on eriline vastutus ühendada jõud, et kliimapakt saaks reaalsuseks. See on meie ainus lootus, et kliimaeesmärgid täita. Inimkonnal on valik – teeme koostööd või sureme välja," lausus peasekretär Antonio Guterres.

Üks suuri majandusi, kes on valinud hoopis teise tee, on Euroopa Liit. Viimase paari aasta jooksul on kiirkorras läbi töötatud hulk seadusi, et blokk 2030. aastaks eesmärkideni jõuaks. Tegelikult ületab Eesmärk 55 endale võetud kohustuse lausa 10 protsendiga.

Ent nähes ülejäänud tööstusriikide aeglast reaktsiooni, tekib küsimus: kas Euroopa pole siin üksi? Mitmete Euroopa Liidu kliimaeesmärkide üle läbirääkimisi pidanud diplomaadi Marten Koka sõnul mitte.

"Erinevad suured tööstusriigid on seadnud endale erinevad eesmärgid. Mõned neist on päris tublid: Jaapan on seadnud eesmärgiks 2050, samuti Lõuna-Korea. Pilt on väga ebaühtlane. Paljud suured saastajad, keda ma siin nimetama ei hakka, aga keda me kõik teame, on palju skeptilisemad. Üks asi, mida Euroopa Liit peab tegema ja ta on teinud mitukümmend aastat juba – ta olnud kliima teemas tõsine eestvedaja kogu maailmas. Kõige olulisemad kohtumised, mis ka praegu toimumas on ja kus on saavutatud kõige läbimurdelisemaid tulemusi, on toimunud Euroopa Liidu riikide eesistumise all. Ma arvan, et see on olnud Euroopa Liidu roll läbi aastakümnete. Ja see on jätkuvalt, et veenda ülejäänuid globaalse kogukonna liikmeid selles protsessis aktiivsemalt osalema ja oma ambitsioone tõstma. Aga see ei ole muidugi lihtne," rääkis Kokk.

Koka sõnul ei ole tegelikult seis ka Hiina ja teiste riikide suunal lootusetu, ent ta nentis, et kliimakokkuleppetele jõutaksegi alati pärast aastaid kestvaid läbirääkimisi. Ent kuidas panna teised riigid Euroopa Liiduga samasse rütmi? Ilmselt läbi raha.

"Oleme seda uurinud ja avastanud, et süsiniku hind on üleminekuks hädavajalik. Ilma süsiniku ennustatava maksustamiseta kursil, mis jõuab vähemalt 75 dollarini tonni kohta 2030. aastal, me lihtsalt ei loo stiimulit äridele ja tarbijatele muutuda. Teiseks, raha. Meil ei jää mitte ainult raha puudu avalike vahendite koondamisel, aga ka kõige olulisemas rollis, mida avalik raha peab mängima ehk eemaldama takistused erainvesteeringutelt tõusvates ja arengumaades.  Seepärast peame looma instrumendi, mille eesmärk oleks asjaajamises eemaldada takistused erainvesteeringutelt," lausus rahvusvahelise valuutafondi juht Kristalina Georgieva.

Koka sõnul aitab eesmärkideni jõuda ka Euroopa Liidu suurus ja jõukus. "Tohutu siseturg – 450 miljonit inimest, rikast ja jõukat tarbijat. Kui sa tahad midagi Euroopa Liidu siseturule toota, ükskõik, kus sa seda toodad, siis sa pead nende kliimanõuetega arvestama. See on üks asi. Teine on see, mida paljud piirkonnad kogevad ise. Need on ilmastikunähtused, mis on senistest intensiivsemad ja tihedamad – üleujutused, metsatulekahjud. Eks see paneb ka neid mõtlema selles suunas, et tuleb midagi teha. See ei ole probleem, mida saaks lahendada ainult Euroopa ning USA, Kanada, Jaapan ja Lõuna-Korea. See on asi, mida saab lahendada ainult kõikide riikide koostöös. Arusaamise parandamine ja tõstmine ja majanduslikud stiimulid läbi Euroopa tarbija on need asjad, mis tegelikult võivad panna teisi riike selles suunas liigutama," rääkis Kokk.