Meduza: venelased on sõjast väsinud ja muutunud apaatseks

{{1669089480000 | amCalendar}}
Sõda Ukrainas
Sõda Ukrainas Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/GLEB GARANICH

Vene opositsioonilise väljaande Meduza sõnul tellis Kreml novembri alguses kõikides Vene regioonides fookusgrupid hindamaks inimeste meeleolusid seoses sõjaga. Fookusgruppidest selgus, et enamus Vene inimesi on muutunud sõja osas apaatseks. Krimmis toimusid taas salapärased plahvatused. Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas oma viimases hinnangus, et Ida-Ukrainas takistab sõjapidamist ilmastik, vihma tõttu jääb sõjatehnika mutta kinni.

Oluline 22. novembril kell 22.43:

- Meduza: venelased on sõjast väsinud ja muutunud apaatseks;

- Maailmapank annab Ukrainale 4,5 miljardit dollarit täiendavat abi;

- Krimmis toimusid taas salapärased plahvatused, tegu võis olla droonirünnakuga;

- Venemaa suudab teha ainult kolm suurrünnakut rakettidega lisaks eelmistele;

- Ukraina tegi olulises Moskva patriarhaadi kloostris läbiotsimise;

- Allikad: Putinile pakuti võimalikku rahulepingut G20 kohtumise eel;

- Euroopa Komisjon eraldab Ukrainale 2,5 miljardit eurot;

- IAEA: Zaporižžja tuumajaamas pole otsest turvalisuse probleemi;

- WHO: talvel on Ukrainas miljonite inimeste elu ohus;

- Macron arutas Zelenskiga olukorda Zaporižžja tuumajaamas;

- Ukraina: Vene väed pommitasid teisipäeval Kagu-Ukrainas asuvat humanitaarabi jagamise keskust, hukkus vähemalt üks inimene;

- Venemaa väidab nüüd, et ei kavatse Ukraina valitsust kukutada;

- ISW: halb ilm mõjutab Ida-Ukrainas üha rohkem sõjapidamist.

Meduza: venelased on sõjast väsinud ja muutunud apaatseks

Vene opositsioonilise väljaande Meduza allikate kinnitusel tellis Kreml Venemaa inimeste meeleolude tuvastamiseks novembri alguses kõikides Vene regioonides fookusgrupi uuringu, millest selgus, et enamus Vene inimesi on muutunud sõja osas ükskõikseks.

Meduza allikate kinnitusel ei olnud Vene võimud tulemusega rahul.

Fookusgruppidest selgus muuhulgas, et enamus Vene inimesi ei ole ei enda ega Vene riigi tuleviku suhtes optimistlikult meelestatud. Ühe allika kinnitusel ei ole kasvanud mitte vastuseis "sõjalisele erioperatsioonile," vaid apaatia.

Sama allika kinnitusel on Kreml hakanud uskuma, et Vene inimesed on üldiselt sõjast väsinud ning sõjaväsimus ei ole seotud ka Dnipro läänekaldalt taandumisega.

Meduza rõhutab, et veel aprillis oli paljude küsitletud Vene inimeste hoiak Ukraina suhtes sõjakas. Samas hoiatab väljaanne, et tavapärased sotsioloogilised meetodid ei tööta sõjaoludes väga täpselt.

Maailmapank annab Ukrainale 4,5 miljardit dollarit täiendavat abi

Maailmapank annab Ukrainale 4,5 miljardit dollarit täiendavat abi, et aidata tal säilitada olulisi teenuseid ja valitsuse põhifunktsioone riiklikul ja piirkondlikul tasandil, tõrjudes samal ajal Vene vägesid, vahendas CNN.

"USA poolt eraldatud raha aitab maksta haiglatöötajate, valitsus- ja koolitöötajate palka, vanurite pensione, avalike teenistujate palku ja haavatavate inimeste sotsiaalprogramme," seisis Maailmapanga avalduses.

Krimmis toimusid taas salapärased plahvatused, tegu võis olla droonirünnakuga

Krimmi poolsaarel Sevastopolis ja Jevpatorias oli kuulda mitmeid plahvatusi. Kohalike võimude teatel aktiveeriti droonide tõrjeks õhutõrjesüsteemid, vahendas Ukrainska Pravda Ukraina ja Vene allikaid.

Suspilne Krõm teatel kuulsid plahvatusi nii Sevastopoli kui Jevpatoria elanikud.

USA annab Ukrainale 4,5 miljardi dollari eest majandusabi

Ameerika Ühendriikide rahandusministeerium teatas, et USA annab Ukrainale 4,5 miljardi dollari väärtuses majanduslikku abi.

Raha jagatakse Ukrainale lähinädalate jooksul. Majandusabi toel saavad Ukraina valitsusasutused jätkata riigi põhiteenuste pakkumist, sh maksta välja palgad arstidele ja õpetajatele.

Kokku koos praegu antava abiga on USA Ukrainale andnud 13 miljardi dollari eest majandusabi.

Venemaa suudab teha ainult kolm suurrünnakut rakettidega lisaks eelmistele

Ukraina allikad kinnitasid Ukrainska Pravdale, et Vene raketivarud on muutunud kriitiliseks. Novembri keskel hinnati, et Vene väed suudavad Ukraina pihta teha ainult kolm raketirünnakut lisaks senistele.

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov teatas Twitteris, et Venemaal on erinevaid raketitüüpe kriitiliselt vähe alles.

Ukraina võimud on varem väitnud, et riigi relvajõud suudavad taevast alla tulistada 70 protsenti Vene rakettidest ja Iraani päritolu hulkurdroonidest.

Venemaa peab väidetavalt kulutama 14-16 kuud, et taastada oma raketivarud varasemale tasemele.

Asjaolu, et Ukraina pinnale on langenud tuumalõhkepeaga kasutamiseks mõeldud rakette, kus lõhkepea on eemaldatud, viitab rakettide vähesusele Vene relvajõudude arsenalis.

Tavarelvastusega rakettide asemel on Vene relvajõud sunnitud kasutama algselt tuumalöögiks mõeldud rakette tavarelvastusena.

Samuti on Venemaa püüdnud saada Iraanilt ballistilisi rakette ning täiendavaid droone. Kui Venemaa suudaks kiirelt oma raketivarud taastada, siis ei otsiks nad teistest riikidest droone, hindas Ukrainska Pravda.

Ukraina tegi olulises Moskva patriarhaadi kloostris läbiotsimise

Ukraina eriteenistus SBU korraldas püha Kiievi-Pešerski lavras (kloostris) läbiotsimise koos Ukraina politsei ja rahvuskaardiga. Tegemist on Vene õigeusu kloostriga.

SBU teatas, et üks nende eesmärk on tagada, et konkreetne lavra ei oleks "Vene maailma" keskmeks Ukrainas. Samuti kontrollitakse, et ega lavrat ei ole kasutatud Vene diversantide, luurajate ja relvastuse peitmiseks.

SBU kinnitas, et läbiotsimine toimub religioosse sõltumatuse kohaselt ning igal Ukraina kodanikul on Ukraina põhiseaduse kohaselt õigus oma maailmavaatele ja religioonile.

Allikate kinnitusel pakuti Putinile võimalikku rahulepingut G20 kohtumise eel

Ukrainska Pravda teatel vahendati Vene presidendile Vladimir Putinile võimalikku Vene-Ukraina rahulepingu visandit enne G20 tippkohtumist Balis.

Ettepaneku sisuks oli Venemaa poolt taandumine Hersoni ja Zaporižžja oblastitest ning Donbassist. Samal ajal oleks Krimmi küsimus pandud pausile, kuna Venemaa näeb poolsaare annekteerimist "Putini pärandina".

Seega oleks külmutatud ka kõnelused Krimmi poolsaare staatuse üle järgmiseks seitsmeks aastaks. Samuti oleks külmutatud Ukraina püüdlused NATO-ga liituda.

Ukrainska Pravda tõi välja, et mõned rahuettepaneku osad ilmusid algselt Kremliga seotud Telegrami kanalites. Ettepaneku osana pidi Venemaa lõpetama raketirünnakut Ukraina kriitilise taristu pihta. See pidi näitama Vene poole valmidust võtta ettepanekut tõsiselt.

Venemaa aga korraldas G20 tippkohtumise ajal uue suurrünnaku Ukraina taristule ning ettepanek minetas oma tähtsuse.

Milline riik ettepanekut vahendas leht ei täpsusta.

Venemaa ja Ukraina vahel toimusid esmased rahukõnelused sõja alguses, kuid need katkesid peale Vene sõjakuritegude ilmsiks tulemist.

Juba aprillis hakkas Ukraina president Volodõmõr Zelenski nõudma, et Venemaa tuleb oma sõjakuritegude tõttu viia rahvusvahelise tribunali ette.

Zelenski kinnitas novembri alguses, et Ukraina on valmis kõnelusteks, kui Vene väed riigist lahkuvad.

Euroopa Komisjon eraldab Ukrainale 2,5 miljardit eurot

Euroopa Liit plaanib Ukrainat toetada kokku 18 miljardi euro mahus. Viimase rahaeraldisega andis Euroopa Komisjon Ukrainale 2,5 miljardit eurot.

Raha on eraldatud Ukraina taristu kordategemiseks.

IAEA: Zaporižžja tuumajaamas pole otsest turvalisuse probleemi

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) teatel pole Zaporižžja tuumajaamas otsest turvalisuse probleemi. 

Nädalavahetusel teatas IAEA, et Zaporižžja tuumajaama lähistel toimus üle 12 plahvatuse. Agentuur mõistis rünnaku tuumajaamale hukka ja hoiatas, et selle korraldaja mängib tulega.

"Vaatamata pommitamisele jäid tähtsad seadmed puutumata. Tuumaohutuse või julgeolekuga seotud probleeme ei esinenud. Kõik kuus reaktorit on stabiilsed," teatas IAEA peadirektor Rafael Mariano Grossi.

IAEA leidis siiski, et objektil on endiselt laiaulatuslikke kahjustusi, mida juba parandatakse. IAEA meeskonna teatel esmaspäeval jaama läheduses ühtegi uut rünnakut ei toimunud, vahendas CNN. 

Ukraina: Vene väed pommitasid teisipäeval Kagu-Ukrainas asuvat humanitaarabi jagamise keskust, hukkus vähemalt üks inimene

Zaporižžja piirkonna juht teatas, et rünnak toimus Orihhivi linnas asuva humanitaarabi jagamise keskuse pihta. Linn asub Zaporižžja tuumajaama asukohast 112 kilomeetrit idas. Nädalavahetusel teatas IAEA, et Zaporižžja tuumajaama lähistel toimus üle 12 plahvatuse. 

"Vene terroristid pommitavad humanitaarabi jaotuskeskusi, nad jätkavad tuumaväljapressimist. See on kaotajate haletusväärne taktika. Iga sellise tegevuse jaoks on olemas Ukraina vastutegevus," kirjutas sotsiaalmeedias Ukraina presidendi kantselei juht Andrei Jermak. 

Vene vägede rünnaku tõttu hukkus vähemalt üks vabatahtlik ja vigastada sai kaks inimest. 

Venemaa väidab nüüd, et ei kavatse Ukraina valitsust kukutada

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov väitis, et Venemaa ei korralda erioperatsiooni, et vahetada välja Ukraina valitsus, vahendas Sky news. 

Moskva propagandistid siiski väidavad järjepidevalt, et Kremli eesmärk on kukutada Ukraina valitsus.

WHO: talvel on Ukrainas miljonite inimeste elu ohus

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) teatas, et sel talvel on Ukrainas miljonite inimeste elu ohus. WHO Euroopa piirkonna direktor Hans Henri P Kluge ütles, et 10 miljonit inimest on praegu ilma elektrita, vahendas BBC. 

Venemaa jätkab Ukraina energiataristu pommitamist. Selle mõju hakkab talve saabudes üha teravamalt tunda andma. 

"See talv on seotud ellujäämisega," ütles Kluge pressikonverentsil, mis toimus Ukraina pealinnas Kiievis. 

"Rünnakute tõttu ei tööta sajad haiglad ja tervishoiuasutused, neil pole vett ja elektrit," ütles Kluge. 

Kiiev: Vene väed rajasid Hersoni puhkekeskusesse piinakambri

"Venemaa väed rajasid Hersoni oblastis asuvasse puhkekeskusesse piinakambri," teatas Ukraina relvajõudude peastaap. 

Pärast Hersoni oblasti vabastamist on Ukraina väed leidnud mitmest asulast selliseid kambreid, vahendas The Kyiv Independent. 

Macron arutas Zelenskiga olukorda Zaporižžja tuumajaamas

Prantsusmaa president Emmanuel Macron helistas esmaspäeval oma Ukraina kolleegile Volodõmõr Zelenskile. Macron teatas Zelenskile, et on tuumajaama olukorra pärast sügavalt mures. Macron ütles esmaspäeval meediale, et olukord jaama ümber on endiselt ohtlik.

ISW: halb ilm mõjutab Ida-Ukrainas üha rohkem sõjapidamist

Rahvusvaheline sõjauuringute instituut (ISW) teatas oma viimases hinnangus, et Ukraina väed jätkasid 20. ja 21. novembril vastupealetungi operatsioone. Poriste tingimuste tõttu ei korralda Venemaa maaväed enam rünnakuid. 

Venemaa kaitseministeerium teatas, et Vene väed ei viinud 20. novembril Svatoves läbi maapealseid rünnakuid. ISW hinnangul ei tule Vene väed toime ilmastikutingimustega. 

ISW teatel jätkavad Vene väed Luhanskis oma positsioonide tugevdamist. Suurbritannia kaitseministeeriumi teatel on Venemaa armeel puudus laskemoonast ja kvalifitseeritud personalist.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 400 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 85 000 (võrdlus eelmise päevaga +400);

- tankid 2895 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 5827 (+5);

- lennukid 278 (+0);

- kopterid 261 (+0);

- suurtükisüsteemid 1882 (+12);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+2)

- õhutõrjesüsteemid 209 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1537 (+0);

- tiibraketid 480 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4393 (+15);

- laevad / paadid 16 (+0);

- eritehnika 161 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.

Toimetaja: Karl Kivil, Allan Aksiim

Allikas: CNN/BBC/ISW

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: