Eesti-Soome elektrikaabel Estlink 1 ei tööta rikke tõttu poolteist nädalat
Eesti-Soome elektriühendus Estlink 1 koguvõimsusega 350 megavatti lülitus teisipäeval Harku konverterjaamas tekkinud tehnilise vigastuse tõttu välja. Esialgu hindab Elering, et Estlink 1 töö võiks taastuda järgmise nädala pühapäeval.
Väljalülitumise põhjuseks on ühel konkreetsel seadmel tekkinud tehniline vigastus konverterjaamas. Kuna Eleringil on varutud Harku konverterjaama juurde reservseade, asus ettevõte kohe tegutsema, et vigastatud seade asendada, teatas Elering.
Elektribörsil Nordpool avaldatud kiire turuteate kohaselt on rikke kõrvaldamise tähtajaks praeguse seisuga kavandatud 4. detsember kell 24.
Viimastel päevadel on olnud elektri börsihind Eestis ja Soomes keskmiselt sama kõrge. Estlink 1 väljalangemine vähendab kahe piirkonna vahel kasutada olevat ülekandemahtu ja sellest tingituna võib ka aidata kaasa kahe hinnapiirkonna hinnaerinevuse tekkimisele.
Eleringi ja Soome süsteemihalduri Fingridi hallatavad Eesti-Soome elektriühendused EstLink 1 ja EstLink 2 on Eleringi teatel ühed töökindlamad regioonis. Eelmisel aastal ei toimunud Estlink 1 ühendusega mitte ühtegi sellist avariid või sündmust, mis oleks piiranud selle ülekandevõimsust. Koos plaaniliste hooldustega oli Estlink 1 töökindlus eelmisel aastal 98,12 protsenti.
Elering ja Fingrid said Estlink 1 omanikeks 2013. aasta lõpus, enne seda rentisid elektrisüsteemioperaatorid merekaablit selle omanikfirmadelt Nordic Energy Link ja N.E.L. Finland Oy.
Kaja Kallas: talvel võib tõepoolest tulla lühiajalisi elektrikatkestusi
Estlinki riket kommenteeris kolmapäeval riigikogu infotunnis peaminister Kaja Kallas, kes ütles: "Estlink 1 kaabel on maas ehk Harku alajaamas on rike, mida parandatakse 12 päeva, see tähendab seda, et meie turul on 350 megavatti elektrit vähem. Tiputarbimine on meil 1270 megavatti ja 900 toodame ise ja ülejäänud tuleb Estlink 2‑st."
"Miks see on oluline ja miks ma sellest räägin kõigile inimestele?" jätkas peaminister. "Meil on tulemas raske talv ja tegelikult peab mõtlema, kuidas me saame elektrit kokku hoida, sest reaalselt elektrit on vähem, kui me seda varasemalt oleme oma puhvritega katnud. Palun mõelge läbi. Sellel talvel võib tõepoolest tulla lühiajalisi elektrikatkestusi. Loodame, et see ei juhtu, aga selleks peab valmis olema ja seda ärevust saab maandada läbi selle, et selleks valmistuda."
Elering: varustuskindlus on tagatud
Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk ütles AK-le, et isegi mõlema merekaabli väljalülitumisega on Eesti elektriga varustatus tagatud. "Isegi Estlink 2 täiendava rikke korral me täna veel probleemi ei näeks. Varustuskindlust tuleb elektrijaamadest ja ühendusvõimsustest ehk siis Baltikumi jaoks on neid ühendusvõimsusi. Lisaks Estlinkidele on veel Leedu ja Rootsi vaheline kaabel ja Leedu ja Poola vaheline kaabel ja pluss on ikkagi see, et kõik Balti riigid tänase seisuga on võimelised enda elektritarbimise suures osas ise katma kohapealsete elektrijaamadega," sõnas Kilk.
Ülekandemahu vähenemine võiks mõjutada Soomes odavamalt toodetud elektri liikumist Eestisse, ütles Kilk.
"Me küll näeme, et viimase paari nädala jooksul tegelikult ei ole Soome poolel olnud odavamat elektrit, et me oleme olnud Soomega samas hinnapiirkonnas ehk siis täna sellel otsest hinnamõju ei ole," sõnas Kilk.
Enefit Power: kodumaine elektritootmine kasvab
Elektritarbimine ulatub praegu Eestis 1280 megavatini, kodumaine elektritootmine katab kaks kolmandikku tarbimisest.
"Täna meil on tootmisvõimsust üle 850 megavati töös. Lisaks meil käivad praegu Auvere taaskävitustööd ja ma usun homme-ülehomme on meil ka Auvere tagasi töös ja oleme seal 1000 juures. Praeguse tarbimise ja tootmise profiili juures otseselt muretsemiseks põhjust ei ole. Turuhinda ta jällegi ei mõjuta, sest turuhinda teeb täna kõige kallim gaasiplokk kuskil lõunapool Lätis, Leedus," ütles Enefit Poweri juhatuse esimees Andres Vainola.
Toimetaja: Huko Aaspõllu
Allikas: AK