Keskkonnaministeeriumi juhtimisel koostatav, tuumaenergia plusse ja miinuseid kajastav 540 000-eurose eelarvega aruanne peaks valmima järgmise aasta lõpuks.

"Kindlasti on oluline teema, mida teha kasutatud tuumakütusega ja kõrge radioaktiivsusega tuumajäätmetega, ehk on palju asju, mis tuumaenergia kasutuselevõtu Eestis võivad mõjutada negatiivselt. Samal ajal me peame silmas pidama seda, et kliimamuutused pole kuhugi kadunud, maailm ootab puhtale energiale üleminekut. Tuumajaam on CO2 vaba energia tootmine. See kõik jälle toetaks seda, et tasuks tugevalt kaaluda tuumaenergia kasutuselevõttu," rääkis tuumaenergia töörühma juht Meelis Münt.

Küsitluste põhjal näevad inimesed tuumaenergiat põlevkivienergiale kõige suurema alternatiivina. Rahva suhtumine tuumajaama rajamisse jaguneb pooldajate, vastaste ja kõhklejate vahel üldjoontes kolmeks. 

"Kõige suurema plussina näevad Eesti inimesed tuumaenergia kasutuselevõtu juures, et see tagab meile riikliku energiajulgeoleku. Kõige suuremaks miinuseks on potentsiaalne keskkonnaoht, mis tuleneb radioaktiivsete jäätmete käitlemisest," sõnas Kantar Emori uuringuekspert Katrin Männaste.

Riiklikul tasandil on kujundatud seisukoht, et kui tuumajaam saab rohelise tule, peaks jaama rajama erasektor. Seni on Eestisse tuumajaama ehitamiseks initsiatiivi näidanud Fermi Energia, kuid riigil oleks hea meel, kui tekiks konkurents ehk selliseid ettevõtteid oleks rohkem.

"Oluline on see, et tänases tundlikus faasis, kus pole mingit otsust vastu võetud tuumajaama Eestisse rajamiseks, töötaksid riik ja erasektor koos, kuid teineteisest sõltumatult. Seda printsiipi me oma töös ka järgime," ütles Münt.

Fermi Energia uurib tuumajaama võimalike asukohtadena Virumaal Letipead ja Aidut. Riiklikul tasemel asukohtade monitooring alles käib ja tulemused peaksid selguma tuleva aasta märtsis.