Tartu plaanib uuel aastal kolmekordistada laenuvõtmist
Tartu linna järgmise aasta eelarvekavas nähakse ette tulude suurenemist 8,6 ja kulude kasvu 11,2 protsendi võrra, kuid aasta jooksul võetava laenu maht kolmekordistub eelmise aastaga võrreldes. Linna 2023. aasta põhitegevuse tuludeks plaanib linnavalitsus 210,5 miljonit eurot, kuludeks 208,5 ning laenukohustiste suuruseks 51 miljonit eurot.
Linna suurimaks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks, mille mahuks plaanitakse uues eelarves 122 miljonit eurot ja mis peaks keskmise palga kasvu prognoosile tuginedes kasvama eelmise aastaga võrreldes 12 miljoni euro (10,9 protsendi) võrra.
Riiklikest maksudest laekub Tartu eelarvesse ka maamaks kogumahus 1,9 miljonit eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes sama suur. Kohalikest maksudest laekub linna eelarvesse 2,1 miljonit eurot, mis jaguneb reklaamimaksu, teede ja tänavate sulgemise maksu ning parkimistasu vahel. Kohalike maksude tulu kasvab 0,3 miljoni euro võrra.
Linna hallatavate asutuste kaupade ja teenuste müügitulu tõuseb 24,2 miljoni euroni (kasv 13 protsenti). Riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavaid toetusi on planeeritud 59,6 miljonit eurot ning muid tulusid 0,7 miljonit eurot.
Pool linna kuludest läheb palkadeks
Linna põhitegevuse kuludeks on eelarvekavas kavandatud 208,5 miljonit eurot. Kulud kasvavad käesoleva aasta täpsustatud eelarvega 21 miljoni euro (11,2 protsendi) võrra.
Põhitegevuse kuludest moodustab 53 protsenti tööjõukulu, mis kasvab 109,7 miljoni euroni. Tööjõukulud kasvavad 15,4 miljonit eurot, millest kolmandik kaetakse riigieelarvest ning kaks kolmandikku Tartu linna vahenditest.
Majandamiskulud kasvavad 5,2 miljoni euro (+7,7 protsendi) võrra, jõudes 72,5 miljoni euroni.
Energia- ja küttekulude hinnatõusu mõju võrreldes 2022. aasta eelarvega on 0,8 miljonit eurot. Toetusi planeeritakse 25,6 miljonit (kasv 1,9 protsenti) ja muid tegevuskulusid (reservfond) 0,8 miljonit eurot (vähenemine 2,3 protsenti).
Kulud jagunevad valdkondade vahel järgmiselt: haridus 52 protsenti, majandus 16 protsenti, sotsiaalne kaitse 8 protsenti, vaba aeg ja kultuur 7 protsenti, üldised valitsussektori teenused 6 protsenti, elamu- ja kommunaalmajandus 5 protsenti, keskkonnakaitse neli protsenti ning tervishoid ja avalik kord mõlemad alla ühe protsenti.
Investeeringuid rahastatakse laenuga
Investeeringuteks planeeritakse järgmise aasta Tartu eelarve kokku 55,5 miljonit eurot, mis moodustab linna eelarve kogumahust umbes viiendiku, ning investeeringud kasvavad tänavuse aastaga võrreldes 18,2 protsenti, seisab eelarve eelnõu seletuskirjas.
Samas kaetakse investeeringud valdavalt laenudest. Linn plaanib järgmisel aastal suurendada oma laenukohustisi 51 miljoni euroni. 2022. aastal oli laenukohustisi 17,1 miljonit eurot, mis teeb aastaseks kasvuks 198 protsenti.
Laenurahast 9,8 miljonit eurot kasutatakse olemasolevate võlakohustiste refinantseerimiseks ning 41,3 miljonit uute investeeringute rahastamiseks. Võlakohustiste teenindamiseks on kavandatud 4,8 miljonit eurot.
Linna laenukohustised moodustavad 2023. aasta lõpuks 139,6 miljonit eurot. Netovõlakoormus on aasta lõpuks 135 miljonit eurot, mis moodustab põhitegevuse tuludest 64 protsenti. Sellega ollakse KOFS-is ajutiselt lubatud netovõlakoormuse ülemmäära (80 protsenti) piires, öeldakse eelarve seletuskirjas. Samas on teada, et see ülempiir langetatakse lähiaastatel 60 protsendile.
Tartu järgmise aasta suuremad investeerimisobjektid on Pärli Kool (10,6 miljonit), lasteaed Hellik (3,1 miljonit), LED tänavavalgustid seniste lampide asemel (2,8 miljonit), Karlova Kooli rekonstrueerimine (2,7 miljonit), Põhja puiestee ja Muuseumi tee ehitus (2 miljonit), Kalda tee 40 hoone rekonstrueerimine (1,8 miljonit), Kaarsilla ja Rahu silla vahelisele kaldapealsele trepistiku rajamine (1,8 miljonit), Miina Härma Gümnaasiumi lisahoone ja selle osaline rekonstrueerimine (1,5 miljonit), jalgrattateede põhivõrk (1 miljon).
Tartu opositsioonilised erakonnad Eesti 200, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Keskerakonna esindajad ütlesid esmaspäeval ERR-ile, et kuna eelarvet tutvustatakse volikogule alles esmaspäeva õhtul, ei ole nad valmis sellele veel oma hinnangut andma.
Toimetaja: Mait Ots