Tartu linna võlakoormus kasvab järgmisel aastal 71 protsendile
Tartu linn kaasab tuleval aastal eelarvesse 43 miljonit eurot laenuraha, mis tõstab linna netovõlakoormuse 71 protsendile. Opositsiooni hinnangul on investeeringute maht liiga suur ja laenukoormus kasvanud liiga kiiresti.
Tartu järgmise aasta eelarve on 305,5 miljonit eurot, võrreldes käesoleva aastaga kasvab linna rahakott kaks protsenti. Kõige suurema osa eelarvest, 120 miljonit eurot moodustavad tööjõukulud.
"Nendest tööjõukuludest jällegi 76 protsenti kulub õpetajate ja lasteaiaõpetajate ning tugiteenuste pakkujate tasuks. Tartu linn hoiab põhikooliõpetajate ja lasteaiaõpetajate tasud võrdsena ja see tähendab, et kui õpetajate palk keskmiselt tõuseb üks protsent, siis linn peab leidma lisaks 300 000 eurot, et see võrdsus tagada," selgitas Tartu abilinnapea Meelis Leidt (Isamaa).
Investeeringutele on linn planeerinud 59 miljonit eurot.
"Mis on liiga suureks läinud, on investeeringute pool ja mitmed asjad eelkõige tulevikku vaadates – ei jagu tööstuspiirkondade arenguks, ei jagu elamupiirkondade arenguks," kommenteeris Tartu linnavolikogu opositsiooni liige Jaak Laineste (Eesti 200).
Järgmise aasta suuremad investeeringud on Karlova kooli renoveerimine, uue lasteaia ehitus ning Sõpruse silla remont. 3,8 miljonit eurot kulub jalgrattateede põhivõrku ning pea kolm miljonit Põhja puiestee ja Muuseumi tee ehitusse. Kultuuripealinna tarbeks on plaanitud üle nelja miljoni euro.
"Räägime südalinna kultuurikeskusest. Kui meie küsisime 800 000 eurot selleks, et lasteaiakohatasusid langetada, siis öeldi, et raha ei ole, raha ei ole kusagilt võtta. Nüüd 2,2 miljonit selleks, et projekteerida mingisugust pompoosset linnapilti mittesobivat ehitist, see raha on kohe olemas," rääkis Tartu linnavolikogu opositsiooni kuuluv Silver Kuusik (EKRE).
Südalinna kultuurikeskuse projekteerimiseks kulub uuel aastal 2,2 miljonit, aga kokku on hoone ehituseks arvestatud umbes 100 miljonit eurot. Sellest kolmandiku peab kinni maksma linn.
"Kõik küsivad ka järjest, kas sellist SÜKU projekti saame endale lubada või mitte. Muud investeeringud on suhteliselt piiri peal, kaks-kolm koolimaja ja lasteaeda tuleb ära remontida ja sellest me ei pääse," ütles Laineste.
Üle poole investeeringutest tuleb laenuraha arvelt. Ainuüksi intresside tasumiseks kulub kaheksa ja pool miljonit eurot ehk rohkem kui kõige suurema ehitusprojekti jaoks. Linna netovõlakoormus tõuseb 71 protsendile.
"Me oleme selle etteantud lubatud piirarvu raames ja kuna meie põhitegevuse tulem on 4,2 miljonit, siis see annab meile võimaluse ka investeerida," ütles Leidt, kelle hinnangul on linna laenukoormus jätkusuutlik.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"