"Muret teeb vähene palkade kasv. Palgad Tartu linnavalitsuse hallatavates asutustes ei jõua inflatsiooniga kaasa minna. See on minu arvates selle eelarve kõige suurem murekoht, et oma linna töötajatele, linna palgal olevate töötajate palgad jäävad nigelaks," ütles erakonna Eesti 200 fraktsiooni juht Kristina Kallas.

Ta tõi välja, et linna palgal, sotsiaalhoolekandes ja transpordikorralduses, on täistöökohaga inimesi, kelle brutopalk on alla tuhande euro. "See ei ole kindlasti väärikas ja ma arvan, et Tartu linn peaks võtma endale eesmärgiks, et Tartu linna palgal olevatest inimestest keegi alla tuhande euro bruto ikkagi ei teeni täiskohaga töötamise eest," ütles Kallas.

Kallas viitas ka 5. detsembril toimuvale meeleavaldusele, millel linna eelarvest palka saavad kultuuriasutuste töötajad plaanivad tulla oma töötasu tõstmist nõudma. Ta rõhutas samast teemast rääkides, et Tartu linna palgal olevate kultuuri- ja muuseumitöötajate sama valdkonna riigiasutuste töötajatest märksa madalamad palgad on Tartu eelarve pikema juhtimise küsimus.

Kallase sõnul sööb palgatõusu kultuurivaldkonnas ära Sükusse investeerimine. "Ma arvan, et see süku on Tartule lihtsalt liiga kallis ja liiga suur ja see tõmbab eelarve järgmise kümne aasta jooksul ikka täiesti hingetuks. Nii et ma arvan, et see on väga halb plaan, süku tuleks teha oluliselt väiksemaks, et Tartu suudaks seda ehitada ja tegelikult ka üleval pidada," rääkis Kallas.

Ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esimees Silver Kuusik rõhutas kultuuritöötajate palgatõusu vajalikkust. "Inimesed, kes on vaeva näinud oma elus ja kogemusi omandanud, neid lihtsalt niimoodi ei kohelda. Ma arvan, et me peaksime omavalitsusega siiski vaatama, et suudaksime oma spetsialiste hoida," rääkis ta.

Laen tekitab kahtlusi

Kuusik ütles, et kavandatav suur laenuvõtmine torkab eelarvekavas silma, kuid kui laenu võetakse majanduslikult keerulisel ajal, ei pruugi see halb olla. "Põhimõtteliselt on sellist vastutsüklilist käitumist ka ennegi tehtud ja pärast tuleb välja, et need omavalitsused või ka riigid, kes niimoodi on käitunud, on õigesti käitunud. Selles mõttes ma põhiolemuselt kiidan selle heaks," rääkis ta kolmapäeval ERR-ile.

"Küll aga tekitavad vaidlusi objektid, kuhu seda laenu paigutatakse. See, et haridusasutustesse, on minu arvates igati kiiduväärt, aga see, et hakata näiteks tegema südalinna kultuurikeskuse (süku) ja eriti veel kallinenud hindade ajal, see on vaidlusküsimus. Sellega nagu hästi ei tahaks nõus olla," lisas Kuusik.

Ka Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaan Toots tõi eelarvest rääkides esile laenuvõtmise ja palgateema: "Me oleme natukene nördinud selle peale, et nii suur laen võetakse praegu, kui intressid kõik üles lähevad. Oleks pidanud võtma laenu järgemööda. Meil on palju ehitusi algatatud, loomulikult tuleb need lõpetada, aga 51,8 miljonit on päris ränk koormus juurde, meil on 98 miljonit nagunii võetud - see natuke häirib."

Kallas juhtis laenuvõtmisest rääkides tähelepanu ka sellele, et linna laenukoormus kasvab üle 60 protsendi netotuludest, mis oli varasem omavalitsuste lubatav laenukoormus, mida küll koroonakriis ajal suurendati 80 protsendini. "Ja kuna tulevikus on ka süku jaoks päris korralikult vaja laenu võtta, siis see teeb natuke muret -  see laenukoormuse juba ette suuremaks kasvatamine," rääkis Kallas.

"Aga üldiselt muidugi ma saan sellest põhimõttelisest aru, et vastu majandustsüklit laenata ja teedeehituse ja koolimajade ehitusega nagu edasi minna on tegelikult väga mõistlik," lisas ta samas.

EKRE: kuidas linn elanikke kaitsta kavatseb?

EKRE fraktsiooni esimees Kuusik tõi esile ka selle, et eelarvekavas pole tema hinnangul piisavalt tähelepanu pööratud võimalikeks kriisideks valmistumisele ning elanikkonna kaitsele.

"Kui peaminister armastab rääkida, et me oleme sõjas, siis selge, et me seda sõjaohtu võib-olla ka tajume. Aga linna eelarvest ei leia me ühtegi rida näiteks sellele, et rajame või taastame varjendeid," rääkis Kuusik. Tema sõnul on terve Annelinna peale, kus elab kolmandik tartlasi, ainult kaks varjumiskohta.

"Ega hästi ei kujuta ette, kui peakski mingi jama juhtuma, et mis need head kaaskodanikud seal tegema hakkavad," ütles Kuusik.

Lisaks tõi EKRE esindaja välja ka selle, et tema arvates on eelarvekava lähteandmetes viga, kui selles toetutakse Eesti Panga ja rahandusministeeriumi prognoositud inflatsioonitasemel. "Ma usun, et inflatsioon tuleb oluliselt kõrgem kui sealsetest lähteandmetes prognoositud," ütles Kuusik.

Toots: linnaametnike palgad peaks olema seotud linna mediaanpalgaga

Keskerakonna fraktsiooni esimehele Tootsile ei meeldinud ka see, et kui Tartu ametnikkond on tema hinnangul niigi suur, siis nüüd plaanitakse ametnike palka 9-11 protsenti tõsta.

"Ametkond on niigi suur, seda võiks väheneda. Aga nad ei vähenda ja samal ajal tõstavad palka üheksa kuni üksteist protsenti. Ma ei räägi õpetajatest ega sotsiaaltöötajatest - see on iseasi, ma räägin just neist, kes kabinetis istuvad – nende palgatõus praegusel ajal ei ole küll õige," ütles Toots.

Tartu keskerakondlaste juht rääkis ka sellest, et kui linnavolikogu liikmete ja ametnike palk seoti hiljuti Eesti keskmise palgaga, siis õigem olnuks see siduda Tartu mediaanpalgaga. "Meil seoti linnajuhtide palk Eesti keskmisega. Aga see ei olnud õige, see oleks võinud olla seotud Tartu mediaanpalgaga, siis oleks kõik õige. Kui Tartu rahval läheb hästi, siis läheb ka juhtkonnal hästi, et see on meie seisukoht," rääkis Toots.

Kuusik: kuidas linna maksumaksjate arvu kasvatab?

EKRE fraktsiooni esimees rääkis ka sellest, et linnas suureneb eelarve kohaselt 2500 inimese võra rahvaarv, seda ilmselt sõjapõgenike arvelt. Kuid maksmaksjate arv linnas ei suurene, kasvab ainult linnaümbruse valdade elanikkond.

Kuusiku sõnul ei näinud eelarves meetmeid selleks, et linna maksumaksjate arvu kasvatada.

"Sellest eelarvest me ei loe välja ühtegi rida, kuidas maksumaksjate hulk peaks linnas suurenema. See, et me üritame oma maksumaksja teenitud hüve jagada ära abivajajatele, on tänuväärne, aga me ei tohiks oma inimest ära unustada," ütles ta.

Tartu linna järgmise aasta eelarvekavas nähakse ette tulude suurenemist 8,6 ja kulude kasvu 11,2 protsendi võrra, kuid aasta jooksul võetava laenu maht kolmekordistub eelmise aastaga võrreldes. Linna 2023. aasta põhitegevuse tuludeks plaanib linnavalitsus 210,5 miljonit eurot, kuludeks 208,5 ning laenukohustiste suuruseks 51 miljonit eurot.