Neid ridu kirjutades ei saa ma olla päris kindel, kas jõuan ka lõpuni. Kõik sõltub sellest, kui kaua mu väike poeg magab. Ta on haige ja seetõttu lasteaiast kodus. Minul tuleb end aga jagada kohustuste ja haige lapse eest hoolitsemise vahel. Väikelapse ema jaoks on see üsna tavapärane olukord. Täpselt nagu ka tõdemus, et väikese lapse kõrvalt, olgu ta terve või haige, on ülimalt keeruline, et mitte öelda võimatu, tööd teha.

Niisiis ei kujuta mina ega ilmselt ka teised töötavad väikelaste emad ja isad oma elu ilma lasteaiata ette. Aga just lasteaedadest tuleb meil rääkida, sest uuest aastast ähvardab oht, et lasteaiaõpetajad ei leia enam erilist motivatsiooni oma tööd teha.

Eestis on Haridusilma andmeil peaaegu 67 000 kuni seitsmeaastast last. Rohkem kui 52 000 neist on piisavalt vanad, et käia lasteaias. Nende laste jaoks on üle Eesti peaaegu 600 lasteaeda ning natuke üle 8000 lasteaiaõpetaja ning lisaks ka veel 619 tugispetsialisti.

Teatavasti tõuseb uuest aastast üldhariduskoolide õpetajate palga alammäär 1412 eurolt 1749 eurole ehk peaaegu 24 protsenti. See tähendab, et ka alusharidusasutuste töötajate ehk lasteaiaõpetajate palk peaks automaatselt sama palju tõusma.

Selleks, et omavalitsused ei jätaks lasteaiaõpetajaid vaeslapse rolli, on riik rajanud süsteemi, et lasteaiaõpetajate palk on sõltuvuses kooliõpetajate omast. Ehk teisisõnu maksab riik kohalikule omavalitsusele lasteaiaõpetajate palgatoetust tingimusel, et lasteaiaõpetajate alampalk hoitakse omavalitsuses 90 protsendi tasemel üldhariduskooli õpetaja palga alammäärast ning magistriharidusega lasteaiaõpetajale makstakse üldhariduskooli õpetajaga võrdset palka.

Suurem osa Eesti omavalitsusi on proovinud seda taset ka hoida, ent nüüd, mil ees seisab 24-protsendine palgatõus, on omavalitsused eesotsas Võru linnaga tõstnud käed üles. Kui raha kooliõpetajate palgatõusuks tuleb riigilt, siis lasteaiaõpetajate palgatõusu peaksid kinni maksma kohalikud omavalitsused.

Võru linnapea Anti Allase sõnul näitavad uue aasta prognoositavad tulud juba praegu, et Võru linnal ei ole lasteaiaõpetajate palgatõusuks raha. Allas ei ole oma murega üksi, tema taha on sama probleemiga koondunud Eesti Linnade ja Valdade Liit. Mure on kõigil sama: maksude laekumine näitab juba praegu langustrendi, sest energiakriis on jõudnud tööstusettevõtetesse ja nüüdseks on juba pea iga nädal kuulda suurematest või väiksematest koondamistest.

Kui kohalik omavalitsus ei suuda lasteaiaõpetajate palgataset 90 protsendi juures hoida kaotab omavalitsus riigi toetuse. See võib viia olukorrani, kus palkade tõusmise asemel palgad külmuvad või koguni langevad, hoiatab Võru linnapea.

Et mure oleks selge, on Võru linn koostanud petitsiooni, millega taotletakse riigi tuge lasteaiaõpetajate palgatõusuks. Lisaks on pöördutud nii ministrite kui ka valitsuse poole. Kohalike omavalitsuste, riigihalduse ministri ning teadus- ja haridusministri esimene kohtumine sel teemal on juba toimunud.

Nagu ikka sellistel puhkudel asus üks minister arutlema selle üle, kust jookseb piir riigi ja omavalitsuste kohustuste vahel. Ja teine õigustas end rahandusministeeriumi prognoosiga, mille kohaselt peaks omavalitsuste tulubaas uuel aastal tõusma.

Paraku on reaalsus vastupidine ja tööjõuturul toimuvaid muutusi pole kellelgi võimalik prognoosida. Juba praegu on ühes Võrumaa omavalitsuses tulumaksu laekumine vähenemas. Puudujäägi suurust ennustatakse aasta lõpuks kuni 200 000 euro suuruseks. "Aktuaalne kaamera" tõi meieni uudise, et omavalitsused on juba asunud loobuma nende teenuste pakkumisest, mis ei ole otseselt nende kohustus. Nii sulgeb näiteks Paide vald lasteaedade ujumisbasseinid kolmeks kuuks.

Lasteaiateenuse pakkumisest ei saa aga loobuda. Vähemalt mitte seni, kuni riik tahab, et tema inimesed käiksid tööl ja panustaksid maksudega süsteemi toimimisse. Paratamatult tekib küsimus, kes siis hakkab meie lapsi hoidma, kui lasteaiaõpetajad jäävad palgatõusust ilma. Mis motivatsioon peaks olema õpetajatel seda ülimalt vastutusrikast ja keerulist tööd teha, mida väikelastega toimetamine päevast päeva kahtlemata on.

Üks võimalus on, et lasteaiaõpetajate palgad tõusevad võrreldes kooliõpetajate palkadega proportsionaalselt vähem. Sel juhul ei saa riigi palgatoetus olla seotud sellega, et lasteaiaõpetajate palgakasv on proportsionaalselt seotud üldhariduskoolide õpetajate palgakasvuga.

Teine ja oluliselt parem võimalus on see, et riik suurendab aastaid samal tasemel püsinud panust lasteaiaõpetajate palgakasvu. Kui tekib küsimus, kust raha selleks leida, siis vastus on lihtne.

Uue aasta algus külvab rahaga üle kolme ja enama lapsega pered. Nende peretoetus kasvab praegusega võrreldes 45 protsenti. See on hullumeelne kasv, mis jätab ebavõrdsemasse olukorda ühe- ja kahelapselised perekonnad. Selmet eelistada ühtesid teistele, peaks seda raha kasutama kõigi hüvanguks, mitte vaid 10,5 protsendi, sest just nii paljudes peredes on kolm või enam last.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.