Tuleva aasta eelarve on 66,5 miljonit eurot ehk 6,2 protsenti suurem kui 2022. aasta eelarve.

Investeeringuteks näeb linn tuleval aastal ette 217,6 miljonit eurot, mis on üle 50 miljoni euro vähem kui tänavu. Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul peab kriisi ajal keskenduma rohkem inimeste aitamisele kui investeeringutele ja investeerimismahu vähendamine on teadlik valik.

"Lähtume sellest, et järgmisel aastal ehitusturg peaks stabiliseeruma ja loodame, et hinnad lähevad mõnevõrra alla. Kui seda ei juhtu, hinnad on laes või hakkavad kasvama, oleme valmis investeeringumahtu vähendama. See on signaal ka ehitusturule – kui hinnad ei stabiliseeru, ei lähe me nendega kaasa," ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

Linnapea märkis, et Tallinn on siiski valmis investeerima, prioriteediks on haridusasutused ja teed.

"Kõige suuremad projektid, millega alustame on Ülemiste terminali ja Vanasadama vahelise trammitee ehitustööd. Pole midagi teha, see tähendab jällegi ummikuid kesklinnas, aga seda vältida ei saa," ütles ta. Samuti on tuleval aastal kavas Peterburi tee projekteerimine ning Liivalaia ja Tulika tänavate projekteerimine.

Kõlvarti sõnul on eelarve mõeldud sotsiaalmajandusliku ebakindluse leevendamiseks, et aidata linlastel kiire hinnatõusu tingimustes toime tulla.

Linn suunab raha ka töötajate palgatõusu jaoks. "Kui riik tõstab palkasid kultuuritöötajatele ja haridustöötajatele, siis loomulikult sama ootus tekib ka omavalitsuse töötajatele," ütles Kõlvart.

Lisaraha saavad lasteaia ja koolitoitlustus. Lasteaias kasvab toidukulu katmise piirmäär 50 protsenti ning õpilaste koolilõuna maksumus kerkib 1,56 eurolt 1,80 euroni päevas. Õppeaasta alguse toetus tõuseb 50 eurolt 75 eurole ning pensionäridele hinnatõusu kompenseerimise toetus 175 eurole.

Tuleval aastal katsetab linn ööbusse, algab filmilinnaku rajamine

"Kahjuks viimasel ajal räägime regulaarselt kriisidest ja valmisolekust kriisideks. Üks rida, mis tekkis juba Covidi-ajal kriisidele reageerimiseks, on ka järgmisel aastal. Covidiga see enam seotud ei ole, aga näeme, et kriisid võivad olla erinevad ja vajavad operatiivset reageerimist. Üks prioriteet on ka strateegiliste varude loomine, täiendamine," rääkis Kõlvart. "Jutt on toiduvarudest, aga peame olema rohkem valmis ka sellisteks väljakutseteks nagu massiline evakueerimine. Ehk generaatorid, voodid, tekid – see kõik peab olema varus."

Abilinnapea Kaarel Oja sõnul katsetab linn tuleva aasta mai keskpaigast septembri keskpaigani neljal liinil ka ööbusse. "See annab meile piisavalt arusaamist sellest, kas ööbussid lahendavad neid probleeme, mida me loodame ja milline on nende järele tegelik vajadus," ütles ta.

Eelarve näeb ette raha ka filmilinnaku rajamiseks. "Tallinna linn annab linnale kuuluvale aktsiaseltsile Tallinna tööstuspargid laenu, et filmilinnak ehitada," rääkis Oja. Oja avaldas lootust, et filmilinnaku sarikapidu võiks pidada juba tuleval sügisel.

Linna 2023. aasta tulude üldmahuks kavandatakse 967 miljonit eurot, millest maksutulud moodustavad 68,7 protsenti. Linna suurim tuluallikas on üksikisiku tulumaks summas 624,7 miljonit eurot ehk 6,6 protsenti rohkem kui 2022. aastaks prognoositud. Riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavaid toetusi prognoositakse 171,7 miljonit eurot, linna asutuste kaupade ja teenuste müügist saadavat tulu 96,7 miljonit eurot, maamaks 25,4 miljonit eurot ja saadavat välisrahastust 22,1 miljonit eurot.

Investeeringute finantseerimiseks kavandab linn 2023. aastal võtta kuni 90 miljonit eurot laenu, mille järel ulatuks tuleva aasta lõpuks linna arvestuslik netovõlakoormus 30 protsendini. Samuti suunatakse eelarve kulutuste katteks varasematel aastatel kogutud reservidest kuni 76,6 miljonit eurot.

Linnavalitsus saatis eelarve kolmapäeval menetlemiseks Tallinna linnavolikogule.