Opositsioon: taastuvenergia tasu tõstmise asemel peaks selle kaotama

Tuulepark.
Tuulepark. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Olukorras, kus energiasektoris teenitakse suuri kasumeid ja uued taastuvenergiatootjad saavad töötada turupõhiselt, ei ole taastuvenergia tasul enam mõtet, leiavad nii Keskerakonna kui EKRE fraktsiooni esindajad.

Elering teatas kolmapäeval, et taastuvenergia tasu tõuseb tulevast aastast 10 protsenti. Tasu tõstmist põhjendas ettevõte asjaoluga, et elektritarbimise eeldatav maht väheneb ja kuigi kahaneb ka makstavate toetuste maht, siis juba tänavusest aastast alanud tarbimise vähenemise tõttu suureneb summa, mis tuleb toetuste rahastamiseks igalt tarbitud kilovatt-tunnilt koguda.

Riigikogu majanduskomisjoni opositsioonisaadikutest liikmed suhtuvad niisugusesse hinnatõusu kriitiliselt.

Taavi Aas Keskerakonna fraktsioonist ütles ERR-ile, et Eleringi samm on täiesti arusaamatu.

"Taastuvenergia toetused olid mõeldud selle rohetootmise katteks, mis on varasemalt alustatud, ja need peaksid praegu hakkama vähenema, nii et tegelikult peaks ju ka tasu hulk hakkama vähenema. Uued taastuvenergia tootmised on tulnud vähempakkumistega ja saavad praegu täiesti turupõhiselt töötada, pole midagi vaja juurde maksta - elektri hind on selline," lausus ta.

Aasa sõnul peaks taastuvenergia tasusid praeguste hindade juures hakkama vähendama, mitte tõstma.

"Tänases olukorras, kui nii ehk naa tarbijaid toetatakse, olgu siis universaalteenuse, hinnalagede või muuga, peaks selle tasu korjamise üldse lõpetama," lisas ta.

Majanduskomisjonis ei ole Aasa sõnul arutatud ei Eleringi kavatsust taastuvenergia tasu tõsta ega ka võimalust see üldse kaotada. Toetuslagede osas on Keskerakond teinud ettepanekuid, kuid koalitsioon ei ole neid arvestanud, kuigi Aas märkis, et mõned ettepanekud on lõpuks muutunud koalitsooni ettepanekuks.

Kokk: selle toetusmeetme aeg on läbi

Ka majanduskomisjoni aseesimees Rene Kokk (EKRE) ei pidanud taastuvenergia tasu tõstmist õiglaseks ja elektrituruseaduse mõned punktid tuleks tema hinnangul üldse ära muuta.

"Need argumendid, miks see omal ajal seadusesse pandi, on tänaseks ära kukkunud. Täna on probleem, et me ei suuda liita uusi päikeseparke elektrivõrku tootma. Selle meetme aeg on läbi, täna käib ülekompenseerimine ja see tuleb ära lõpetada," lausus Kokk.

Ta juhtis tähelepanu sellele, et jaanuarist tõstab ka Elektrilevi võrgutasu keskmiselt 13 protsenti ning kui vaadata energiasektoris teenitavaid kasumeid, ei ole alust tulla rääkima, et soodsamaid hindu ei ole kuidagi võimalik pakkuda.

"See on täiesti jama, mis toimub," ütles majanduskomisjoni aseesimees.

EKRE fraktsioon plaanib tema sõnul ilmselt teha ettepaneku elektrituruseadust muuta ja lõpetada kompenseerimine seal, kus see enam vajalik ei ole.

Kokk lisas, et arutada võiks selle üle, kas biomassist elektritootmise toetamist võiks jätkata, et Eesti biomassi rohkem väärindada. See on mõttekoht, kuid muus osas tuleks toetus lõpetada.

Michal: vähempakkumised toovad hinna alla

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kristen Michal Reformierakonnast ütles ERR-ile, et taastuvenergia tasu tõstmine on prognoositava väiksema elektritarbimise automaatne tagajärg.

"Varem ühiskonnana võetud kohtustused taastuvenergeetika arendamisse tuleb katta, nii kasvab ühiku hind," tõdes ta. "Alternatiiv sellele on katta see mujalt, maksurahast, nagu 2020. aasta novembris tehti."

Ta lisas, et see on samuti ühine raha või kui õnnestub statistikakaubandusega teenida, siis oleks kate võimalik leida sealt. Seega on varem võetud kohustuste tasumine Michali sõnul paratamatus ja küsimus on vaid, kuidas.

Küsimust, kas taastuvenergia tasu koguda on praeguste energiahindade juures enam üldse tarvis, nimetas ta õigeks.

"Aastal 2016 tegime majandusministeeriumis kolleegidega põhimõttelise suunamuutuse energeetikas, kui olin majandus-ja taristuminister, et edaspidi hakatakse ostma taastuvenergiat maksumaksjale soodsaimal võimalikul viisil vähempakkumistel. 2018 sai see riigikogus tehtud ja sel aastal tõi esimene vähempakkumine hinna, alla mille tootjad tuge vajavad, 1,9-3,5 senti kilovatt-tunnist," lausus Michal.

Vähempakkumiste loogika tähendab tema sõnul lihtsamalt öeldes, et tulevikus tuleb ühiskonnal taastuvaid tootmisi toetada ainult siis, kui elektrihind on väga madal.

"See on palju parem asjade käik, kui veel täna lõpusirgel olev ja lähiaastail väheneva hakkav taastuvenergiatasu. See plaan on palju parem tänasest olukorrast, õnneks viime seda ka juba ellu," lisas Michal.

Metsoja: riik peaks keskenduma kogu energiavõrgule

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja Isamaa fraktsioonist ütles tasu tõusu kommenteerides, et Elering lähtub oma hinnatõusuotsuses õigusruumist, mis on kokku lepitud, ning kuna turule on tulnud palju päikseenergiatootjaid, siis nende rehkendus ilmselt annab sellise tulemi.

Tegelik sekkumine on tema sõnul paika pandud vähempakkumistega ja tegelikkuses maksab tarbija seda otse kinni nii ehk naa. 

Keskkonnakomisjoni fookus ei ole Metsoja sõnul taastuvenergiatasu kogumise vajalikkusel, pigem aga ressursikasutusel ehk küsimusel, kuidas kasutada tuult ja maad päikesejaamade kontekstis ja kuidas on lood bioressursi ehk metsaga. 

"Küsimus on jätkusuutlikkuses, kas selline mudel taastuvenergia kontekstis on mingist hetkest põhjendatud ja teiseks, kas tegelikult ei peaks riik rohkem keskenduma üldse kogu energiavõrgule, et majapidamised ja väikeettevõtted saaksid ise taastuvenergiat toota," lisas Metsaoja.

Kogu energiaküsimust tuleks tema sõnul vaadata laiemas kontekstis kui vaid taastuvenergia.

"12 aastat tagasi hakkasid tuulikud tasu saama, et nad saaks turule tulla. Tänaseks peaks väga suur osa tuulikuid sellest süsteemist ju väljuma, aga teiselt on jälle päikeseparke nii palju juurde tulnud ja ju seal on siis taastuvenergia toetustel nii suur osa, et turuletulekut soodustada. Õigusruum on selliselt üles ehitatud, et täna seda toetust makstakse. Lõpuks on kõik kinni selles, mida tarbija suudab kinni maksta," tõdes Metsoja.

Ta lisas, et järjest enam ongi rohepöörde osas laual küsimus, kuhumaani on tarbija valmis neid asju kinni maksma. Kuidas edasi minna, on poliitika küsimus.

"Ühel päeval räägime, et võrku on vaja arendada, teisel päeval saame aru probleemist, et see võrk on ka meretuuleparkide kontekstis olematu ja tuleb rajada. Kuidas see raha kokku jookseb? Kõik, ka selle võrgu rajamine tuleb ju tarbijatel kinni maksta."

ERR küsis kommentaari ka sotsiaaldemokraatide saadikult Kalvi Kõvalt, kuid loo ilmumise ajaks ei olnud ta vastust andnud.

Riik on maksnud taastuvenergia tootjatele alates 2010. aastast kuni möödunud aasta lõpuni ligi 900 miljonit eurot taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi. Mullu maksti neid toetusi kokku ligi 95,5 miljonit eurot.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: