Kaitseministeerium uurib võimalust Nursipalu pika planeeringuta laiendada
Ehkki kaitseministeerium sooviks Nursipalu harjutusvälja laiendamisele riigikaitselist erandit, paneb rahandusministeerium sellele käe ette. Aastatepikkune riigi eriplaneering võib samas poole lühemaks jääda.
Kui küsida kaitseväelastelt, millal neil Nursipalu harjutusvälja laiendust tarvis läheb, kõlab vastuseks "eile". Olemasolevate harjutusväljade kalendrid on tihedalt täis. Varem treeniti aktiivselt ka Põhja-Lätis polügoonil, kuid sinna Eesti sõdurid enam ei mahu. Veel enam, vajadused lähevad üha suuremaks.
"Me jõuame sinna faasi, kus meie uued võimed hakkavad kohale jõudma," rääkis kaitseminister Hanno Pevkur. "Liikursuurtükid tulevad teise brigaadi. Teine brigaad saab soomustatud. Meil on liitlaste poolt saada siia täiendavaid mitmikraketiheitjaid."
Ka liitlassõdureid hakkab siin rohkem harjutamas käima. "Ma väga loodan, et paari-kolme aastaga me ikkagi jõuame sinnamaale, kus meil on võimalus neid alasid kasutada," ütles Pevkur.
Samas möönis ta, et see ootus on väga optimistlik. Piisab kellelgi näiteks kohtusse minna ja kogu protsess võib määramata ajaks venima jääda. See on ka üks põhjuseid, miks kaitsevägi kõigi elanikega iga hinna eest kokkulepet otsib. Aga muutujaid on teisigi.
"Näiteks meil ei ole täna ka lõpliku vastust rahandusministeeriumist, kas me saame kasutada riigikaitselist erisust," sõnas minister.
Erisus jätaks planeeringu vahele
Riigikaitselise erisuse võimalus kirjutati seadusesse suvel. Toona mõeldi kõige enam sellele, kuidas kindlustada võimalikult kiirest Narva elektrijaamade veevarustus.
"Teatud juhtudel, ohuhinnangu alusel ja kui tegevus on vajalik ainult riigi julgeoleku tagamiseks või hädaolukorra vähendamiseks, on võimalik loobuda planeerimisprotsessist," selgitas rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhataja Heddy Klasen
Selle jaoks peaks ohuhinnang ütlema, et kui väga kiiresti ei tegutseta, toob see häda kogu riigile ja rahvale. "Need negatiivsed tagajärjed peavad kaaluma üle selle hea, mida me saame tavapärasest planeerimisprotsessist. Ehk inimeste kaasamise ja kaasarääkimisõiguse ja mõjude hindamise," lausus Klasen.
"Selle me suudame väga kenasti ära põhjendada," ütles Pevkur ning kordas, et meie tänased harjutusväljad on täis, Lätti ei pääse, liitlasi tuleb juurde ja teise brigaadi soomukid peavad kusagil harjutama.
"Kui me teame, et need põhjused on meil käes kas juba täna või lähiaastatel, siis ei ole meil väga võimalust öelda, et me räägime kuuest kuni kaheksast aastast eriplaneeringu koostamise protsessist," ütles Pevkur.
Riigihalduse ministri Riina Solman aga ütles, et planeeringu koostamisest pääsu ei ole. "Kui me väga lihtsalt ja kergekäeliselt igat objekti käsitleme riigikaitselisest vaatest ja saame sellega kehtestada ülimuslikud õigused, siis see on justkui pretsedendi loomine, mis avab järgmised uksed," lausus Solman ning kinnitas, et rahandusministeerium soovib ruumilist analüüsi.
"Et ennekõike kaaluda kõiki neid kitsaskohti, mis täna tegelikult ka ilmsiks on tulnud. Enne, kui hakata oma ülimuslikku õigust kehtestama," märkis ta.
Elektrijaama kanal ja polügoon ühe seaduse alla ei mahu
Planeeringu nõudmisele on ka tehnilisem põhjus. Klasen selgitas, et riigikaitselist erisust saab tarvitada ainult siis, kui see ühegi kehtiva õigusaktiga vastuollu ei lähe.
"Nursipalu harjutusvälja laiendamine täna ei ole kooskõlas kehtivate planeeringutega, mis on samuti õigusaktid. Ehk Nursipalu harjutusvälja puhul erisust tegelikult ei ole võimalik rakendada ja tuleb minna tavapärasesse planeerimisprotsessi," kinnitas Klasen.
Näiteks oktoobri keskel, kui valitsus kuulutaks riigikaitseliseks ehitiseks Auvere energiakompleksi ringvoolukanali, sobitus see kenasti üldplaneeringusse.
"Näiteks juhul, kui planeeringuga on ette nähtud, et ühele alale tuleb väärtuslik põllumaa või on ette nähtud elamumaa või juba olemasolevad elamud, siis sellisel juhul me ütleme, et maa-alale riigikaitse otstarbe määramine ilma planeeringut muutmata ei ole võimalik," lausus Klasen.
"Eks me peame nüüd siis kiiresti arutama veel korra rahandusministeeriumiga, et kas on mõistlikum riigikaitselist erandit laiendada ka seda tüüpi planeeringutele," pakkus Pevkur.
Võimalik ka omavalitsuste üldplaneeringu menetluses
Kui käiku läheb täiemahuline planeerimismenetlus, on võimalusi laias laastus kaks. Klasen märkis, et kõigil piirkonna omavalitsustel käib parasjagu üldplaneeringute koostamine.
"Ja kaitseministeeriumil oleks võimalik teha kohalike omavalitsustega koostööd ja see harjutusväli nendes pooleliolevates üldplaneeringutes ette näha," pakkus Klasen.
Kuna üldplaneeringu kehtestab omavalitsuse volikogu, märkis Antsla vallavanem Avo Kirsbaum, et sel puhul oleks kogukonna võimalus kaasa rääkida eriti suur.
"Ma olen veidi skeptiline, et see kõigis kolmes omavalitsuses üldplaneeringu läbib," nentis Kirsbaum. "Kui inimeste ja omavalitsuste vajadused või häiringud saavad vääriliselt tasutud, võib see seis olla teistsugune."
Appi võib tulla seadusemuudatus
Teine variant oleks ikkagi riigi eriplaneering. Seni on riik algatanud viis riigi eriplaneeringut. Neist ainsana on lõpule jõudnud kaitseväe keskpolügooni eriplaneering, mis kestis kokku kuus aastat.
Samas võib kogu asi ka oodatust kiiremini edeneda. Klaseni sõnul kavandab rahandusministeerium ettepanekut, mis muudaks riigi eriplaneeringu senisest oluliselt lühemaks.
"See annaks võimaluse ka Nursipalu harjutusvälja kiiremini menetleda. Aga seejuures alustada protsessi õigest otsast," märkis Klasen. "Ehk alustada asukohavalikust, kaaluda ja võrrelda erinevaid sobilikke asukohtasid, hinnata mõjusid ja kaasata kogu kohapealne elanikkond sellesse protsessi."
Klaseni sõnul võiks riigi eriplaneering muudatuse järel kõigest kaks-kolm aastat võtta. "Riigi eriplaneering koosneb meil täna kahest etapist," selgitas ta. "Esimeses etapis valitakse asukohta ja teises tehakse detailne lahendus sobilikule asukohale. Aga kui asukoha eelvaliku etapi järgselt on võimalik väljastada projekteerimistingimused, siis saab minna otse asukohavaliku järgselt planeeringu kehtestamisse."
Ametlikult pole niisugust ettepanekut veel tehtud kuid õige pea peaks selle esitama majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Seadusemuudatus haagitaks elektrituruseaduse muutmise eelnõu külge.
Toimetaja: Marko Tooming