"Ei ole vaja rääkida Nursipalust. Me oleme jätnud vahele kaks esimest etappi. Esimene etapp on rääkida, mis on vajadused. Mis on meie vajadused? Kui palju sellele tuleb juurde liitlaste vajadusi? Ja siis me hakkame otsima sellele vajadusele rahuldavat kohta. Aga seda ei ole ju otsitud. Lihtsalt on öeldud, et nüüd on Nursipalu ja hakkame kauplema raha üle. Kui me sinna sisse läheme, siis me oleme juba kaks esimest etappi ära jätnud," ütles Helme.

"Okei, mingeid asju meile on räägitud, et mida pikema laskekaugusega kahurid vajavad, aga selle jaoks on kaitseministeeriumil broneeritud merealad, kuhu nad ei luba ehitada tuulikuid, ega teha ka midagi muud. Merealad ongi selleks kinni pandud, et saaks pika maaga kahureid lasta. See argument on osaliselt võlts. Eestimaa pinnal on neid kohti küll ja küll, kus üldse inimesi ei ole ja kuhu ära mahuvad ka suuremad alad. Aga kas mõttelaiskusest, mugavusest, millest iganes öeldakse, et siin me oleme ja võtke oma raha hambusse. Kogu see protsess on vale. Ma ei hakkaks üldse raha üle kauplema, ma kõigepealt ütleksin, et pidurit ja tagurdame – hakkame otsima õiget kohta," lausus Helme.

Helme sõnul võiks selliseks harjutusalaks sobida mõni ala RMK hallataval metsamaal. "Eesti territooriumist umbes pool on metsa all ja sellest metsast umbes pool kuulub riigile. Ja neid kohti, kus kilomeetrite kaupa mitte kedagi ei ela, on küll ja küll Eestis. Ka Nursipalu endaga on võimalik laienemist teha mitut moodi," rääkis Helme.

EKRE ringkondade koordinaator ja endine kaitseväe logistikakeskuse ülem Rudolf Jeeser ütles kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et Nursipalu suurendamise vajadus oli olemas juba ammu.

"Nursipalu suurendamise vajadus on olnud juba mitukümmend aastat. Ja see, et seal on kohalike elanike vastuseis, ei tohiks olla ei kaitseväele ega kaitseministeeriumile uudiseks. Nukker on see, et jätkuvalt ei ole kaitseministeerium lähenenud nendele kohalikele elanikele viisakalt. Kui ikkagi kohalik elanikkond kuulujutu tasandil kuuleb kuskilt, et hakatakse polügooni laiendama ja inimeste elamised muutuvad polügooni osaks, siis see ei ole õige lähenemine," kommenteeris Jeeser.

"Kaitseministeerium peaks koos kaitseväega seal mängima väga lahtiste kaartidega. Need on ülirasked otsused, mis tuleb seal teha. Mingi kaitseministeeriumi ametnik võib tõesti vaadata, et see on ainult üks maja, üks talupidamine, aga tegelikult on see ju inimeste identiteediküsimus ja seda ära võtta... Tegelikult seda ei ole võimalik kompenseerida. Seal tuleks läheneda väga tarmukalt ja targalt," lisas Jeeser.

Jüri Ratase sõnul tuleks harjutusalade kohtade leidmiseks algatada riiklik eriplaneering. "See, et tõsta 21 perekonda välja, ei ole õige. See koht on vaja leida, see on selge. Keegi selle vastu ei ole. Aga selle valguses, mis täna see õhustik on, et öelda, et nüüd te lähete, ei ole 21. sajandil õige, et inimesed peavad oma kodu, mis on püha ja puutumatu, ära andma. See ei ole vaid 21 pere küsimus, see on palju laiem," lausus Ratas.

Ratas märkis, et Ukraina sõja valguses ei tohi Eestis muutuda tabuks diskussioon kaitseteemade üle.

Nursipalu teemal tegi avalduse ka Keskerakonna riigikogu fraktsioon, kus fraktsiooni nimel teatas riigikogu riigikaitsekomisjoni liige ja Kagu-Eestist valitud saadik Anneli Ott, et riigi poolt kodude ohverdamine sõjalisteks harjutusteks on väga halb signaal.

"Keskerakond teeb riigikaitse eesmärkide saavutamiseks koostööd kõikide erakondadega ning pooldab erakondadeülese kokkuleppe sõlmimist ja kaitsekulutuste mahu tõstmist. Samuti mõistame, et harjutuste läbiviimiseks ja liitlaste vastuvõtmiseks on vaja sobivat kohta. See kõik aga ei saa tulla meie inimeste kodude ja väärtusliku looduskeskkonna hävitamise arvelt," sõnas Ott.

"Oleme veendunud, et kaitseministeerium on antud ettepanekuga läinud kõige mugavama lahenduse teed ega ole põhjalikult kaalunud alternatiivseid võimalusi. Kui Eesti riigikaitse jaoks on selline harjutusväljak vajalik, siis tuleb kaitseministeeriumil teha ettepanek algatada riigi eriplaneering, mille esimeses etapis kaalutakse sellise objekti sobivaimat kohta, kus negatiivsed mõjud on kõige väiksemad," märkis ta.