"Loomulikult, Nursipalju harjutusvälja laiendamine on vältimatu nii meie iseseisva kaitsevõime seisukohalt kui ka liitlasvägede paigutamise seisukohalt. Selles ei ole kahtlust," ütles Kunnas Vikerraadio saates "Uudis+".

Inimeste elukvaliteet ei tohiks tema sõnul sellest aga kannatada. "Võib-olla kõige lihtsam võrdlus on see, et kui vaatame riiki, siis hunt peab olema söönud ehk polügoon peab tulema, aga samas lambad ehk inimesed peavad jääma terveks ehk nad ei tohi kannatada. Siin tegelikult see lahendus, mis peaks olema, on ju see, et iga majapidamine, kelle maad sinna jäävad, peaksid saama individuaalse lahenduse, mis neile kõige paremini sobib," rääkis Kunnas.

Ta lisas, et kohalikele, kes peavad harjutusvälja laienemise tõttu kolima, tuleb kompenseerida või leida asendus kõigele, sealhulgas põllumaadele ja metsamaadele.

Ka Nursipalu laiendusalast välja jäävatele majapidamistele, kellele harjutusväli aga lähemale liigub, peaksid Kunnase hinnangul mingit kompensatsiooni saama. Selles on tema sõnul aga keerulisem kokkuleppele jõuda.

"Mida siin saaks muidugi teha, on see, et kohalikud omavalitsused, kelle territoorium jääb sinna vahetusse lähedusse, peaksid saama ka riigilt mingit kompensatsiooni. Võib-olla nende kahjude hindamine ja see küsimus on isegi veel keerukam, sest seda on raskem hinnata, aga ka siin peaks riik vastu tulema," rääkis ta.

Kunnase sõnul tuleb kompromisside nimel vajadusel ka kehtivaid seadusi muuta.

Riigikaitse komisjon samuti Nursipalu küsimust arutanud. Kunnase sõnul mõistavad komisjoni liikmed, et polügooni on vaja.

"Me teeme tööd komisjonis, et leida konsensuslik lahendus, sest komisjoni liikmed saavad suurepäraselt aru, et polügooni on iseenesest vaja, julgeolekuolukord on selline, nagu ta on. Aga see on otsus, mida me teeme kord pooles sajandis, võib-olla isegi sajandis ja sel juhul mitte kellelegi, asjaosalistele ei tohi jääda n-ö rusikat taskusse või okast hinge, et me ei püüaks leida kõige paremat lahendust," selgitas ta.

Kunnase sõnul arutab ka EKRE fraktsioon Nursipalu polügooni laiendamise küsimust ning otsib kompromissivõimalusi riigile ja kohalikele.

"Me kõik arutame selle üle praegu. Tõenäoliselt kõikides erakondades võib see olla sisemiselt nii, et kes on kohalikud poliitikud, on võib-olla valmis rohkem astuma inimeste poolele ja kes on Tallinnas, näevad siin asju rohkem riigi mätta otsast. Aga siin ongi tähtis leida mõistlik kompromiss ja selles suunas kõigil töötada," ütles ta.

Kunnase hinnangul ei hakka EKRE riigikogu valimiste kontekstis Nursipalu harjutusvälja laiendamisele vastu töötama. "Me ei näe sellist oportunistlikku lahendust kindlasti mitte. Vastupidi, me töötame mõistliku kompromissi nimel."

EKRE valimisprogramm otseselt harjutusväljade laiendamist Kunnase sõnul ei nimeta, küll aga tahab erakond liitlasvägede kohaloleku suurendamist, mis on sellega seotud. Kunnas selgitas, et lisaks tahab EKRE kaitseväe liikmete arvu suurendamist ning uusi võimearendusi, mis kõik eeldavad suuremaid harjutusalasid.

Harjutusalasid mujale laiendada ei saa

Kunnase sõnul oleks Eestis keeruline rajada või laiendada harjutusväljasid Nursipalu asemel mujal, sest selleks häid alasid pole.

"Riigis on tõesti asustamata alasid, näiteks Emajõe suudmes, aga seal pole võimalik midagi teha ja see jääb ka olemasolevatest väeosadest liiga kaugele. Kaugemalt midagi leida oleks väga raske," rääkis ta.

Harjutusalad ei tohiks Kunnase sõnul jääda ka väeosadest liiga kaugele. "Meil on ajalooliselt paiknemiskohad välja kujunenud. 1. jalaväebrigaadi tuumik on Tapal ja natuke ka mujal. 2. jalaväebrigaadiga on sama, selle tuumik on Võrus Taara linnakus. Hakata nüüd terveid väeosi ümber paigutama... ja küsimus on selles, et polegi kohta, ka mujal on asustus. Kaitsevägi ja kaitseministeerium on erinevaid variante analüüsinud ja kaalunud ja praegu on jõutud sellise lahenduseni."

Kaitsevägi soovis esialgu Nursipalu harjutusvälja 20 000 hektarile, kuid praegu on kompromiss pisut üle 9000 hektari juures. Kunnase hinnangul ei ole harjutusvälja laiendusala veel väiksemaks võimalik tõmmata.

"See poleks enam mõistlik. Aga praegu näen ka seda, et seda pole võimalik enam oluliselt ka suurendada, sest lihtsalt juba tihedama asustusega ala jääb ette. Tuleb leida kompromiss, siin pole ideaalseid lahendusi, kus kõik võiks jääda absoluutselt rahule."