Riigi tee-ehituse rahastus seab ohtu põhimaanteede väljaehitamise

Foto: Olev Kenk/ERR

Valitsus kinnitas riigiteede teehoiukava järgnevaks neljaks aastaks, mille järgi on teede rahastus sel perioodil vajaminevast poole võrra väiksem. See seab ohtu Tallinnast Pärnusse ja Tartusse suunduvate TEN-T põhivõrku kuuluvate maanteede väljaehitamise 2030. aasta lõpuks.

Teehoiukava järgi jätkub järgmisel aastal Tallinna-Tartu maanteel juba liiklusele avatud Võõbu-Mäo teelõigu lõpetamine, Tartus Riia ringristmiku rajamine ja Neanurmes kolmerajalise tee ehitus.

Aga aastateks 2024–2026 pole selle põhimaantee ehituseks planeeritud sentigi. Teisel sama olulisel, Tallinna-Pärnu 2+2 maanteel on sel perioodil töös kolm teelõiku. Teedeehituse nimekiri, mida riik nelja aasta jooksul rahastab, on selles teehoiukavas ülilühike.  

"Kui nüüd järgmist aastat silmas pidada, siis sellest nimekirjast midagi olulist pole välja jäänud, aga mis puudutab edasisi aastaid, 2025–2026, seal küll oleks meie plaanid olnud suuremad," ütles transpordiameti teehoiukava juht Tarmo Mõttus.

Tee-ehitusettevõtte Verstoni juht Veiko Veskimäe ütles, et rahastuse vähenemisega kukuvad tee-ehituse mahud järsult.

"Sellel aastal umbes 228 miljonit  ja 2025. aastal 108 miljonit ehk vähenemine on rohkem kui pool. See ei arvesta hindade kallinemist ja inflatsiooni ehk ega sinna midagi väga sisse ei ole jäänud. Jäävad ehitamata kruusateed juba järgmisest aastast, mitte ühtegi kruusateed ei ehitata, uusi teid väga palju ei ehitata," lausus Veskimäe.   

Eesti on võtnud kohustuseks ehitada 2030. aastaks välja Tallinnast Tartusse ja Pärnusse suunduvad Euroopa TEN-T teedevõrgu maanteed. Selleks on olemas aastateks 2025–2030 ehituskava, kuid rahastust ei ole, ütles Mõttus.

"Kui Euroopast ühel hetkel siiapoole nende rahalaevad teele saadeti, et korrastage oma taristu, aidake see järele ja looge ühendused Euroopa kui ühe meie põhituruga, siis tegelikult me seda ei teinud. Omarahastust oleme järjepidevalt vähendanud. Sisuliselt on meil kõik need kolm põhimagistraali väga väikeses mahus välja ehitatud," rääkis Veskimäe.

Riigiteede teehoiukuludeks on arvestatud järgmisel neljal aastal riigieelarvest 486 miljonit eurot.

"Minu lisataotlus teedele oli 823 miljonit nelja aasta peale, kui ma nüüd õigesti mäletan. Me räägime suurusjärkudest, mis lähenevad miljardile, see on nelja-aastase perioodi puhul. Kui me vaatame pikemat perioodi, siis need vajadused kasvad ka vastavalt," lausus majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Et teehoiu rahastamist suurendada, tuleb muuta rahastamise mudelit, ütles Sikkut. See tähendaks makse või laenu.    

Narva linnapea: praegu tuleb tegelda realistlikuma raudteega

Värskes teehoiukavas pole Narvast enam sõnagi. Eelmiste riigikogu valmiste eel oli 2+2 maanteede ehitus Tartusse, Pärnusse ja Narva kõikide erakondade valmislubadus ja see läks ka 2019. aastal valitsuse tegevusprogrammi.

Praegu Tallinna-Narva maantee ehitamise suhtes poliitikud enam optimistlikud ei ole.

"Selle nelja aasta jooksul on olud hästi palju muutunud. Narvast ja Ida-Virumaast on saanud tupik – Euroopa Liidu algus või lõpp, nii nagu keegi tahab seda näha – ja seetõttu on ühendusteed eriti olulised. Mina seisin ka neli aastat tagasi kolmerealise, mitte neljarealise maantee eest, mis oli umbes poole odavam. Aga selge, et praegu ei ole sedagi ja see siinseid inimesi kurvastab, sest liikuma saad on keeruline. Lähima viie aasta jooksul ei saabu selgust, kas lähima 20 aasta jooksul midagi juhtub või ei juhtu, aga praegu tuleb tegelda sellega, mis on realistlik ja see on raudtee," rääkis Narva linnapea Katri Raik (SDE).

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: