Väga palju on vaieldud ja arutletud eesti keele keelekorralduse üle, Eesti Keele Instituudi keelevabadusi rõhutava suuna üle, ja selle ümber on väga palju segadust. Eesti Keele Instituudi tegevuskava on praegu keelenõukogus arutamisel. Mille üle arutlete ja mida see tegevuskava sisaldab? Kas tuleb õigekeelsussõnaraamat või ei tule?

Et üldsus maha rahustada, õigekeelsussõnaraamat tuleb. Ja ka praegu kehtib õigekeelsussõnaraamat, mis on koostatud ja välja antud 2018. aastal ja õigekeelsussõnaraamat on praegu ja on ka tulevikus kirjakeele normi alus. Selles osas on meil, keelenõukogul ja Eesti Keele Instituudil, täielik üksteisest arusaamine.

Ma arvan, et algus kogu sellel keelekorraldusprotsessil on olnud natukene kommunikatsioonihäiretega. Et õpetajad ja keeletoimetajad on nendes nii-öelda keelefilosoofilistes aruteludes, mis EKI tublid keeleteadlased on algatanud, näinud võib-olla seda, et nüüd nii-öelda muudetakse kõik ära ja et kõik see, mis on siiamaani olnud keelekorralduse aluseks, see kõik kaob. Ma saan oma headest kolleegidest EKI-is väga hästi aru, et nende soov oli algatada diskussioon ja algatada diskussioon ka selle üle, mida tähendab tänapäevane keelekorraldus. Ma arvan, et seda tänapäevast keelekorraldust peaks veel väga põhjalikult uurima ja arutama neid teaduslikke aluseid, mis selle juurde kuuluvad.

Hästi oluline on see, et normeeritud kirjakeel, mida ametlikus suhtluses kasutatakse, oleks meil ikkagi üks ja üheselt arusaadav. Ja samuti ka see, mida me nimetame nii-öelda heaks tavaks keele puhul, see, kuidas avalik-õiguslikus ruumis seda keelt kasutatakse.

Kõige segasem ka minu jaoks isiklikult on ikkagi Sõnaveebi roll ja see, kuidas Sõnaveeb kirjeldab olemasolevat keelt. Ma olen täiesti nõus sellega, et keelekorraldus peab baseeruma reaalsel keelekasutusel, see tähendab, et me ei saa liikuda selles suunas, et keelekorraldajad lähevad mööda muutuvast keelest. See, et keel muutub, on absoluutselt kõigile selge. Muutuvad muide ka tähendused. Aga tulles Sõnaveebi juurde tagasi, siis Sõnaveeb võtab endasse kõik selle, mis on keelekorpustes. Aga korpustes on väga palju erinevate registrite keelt. See on see osa, mis tuleks veel EKI-iga korra läbi arutada: kes filtreerib ja kuidas filtreeritakse seda keelt, mis korpustest jõuab Sõnaveebi.

Keelenõukogu soovitus oli samuti, et tuleks ikkagi defineerida ära, mis asi on kirjakeel ja see, kas keelekorraldus suunab või selgitab. Kui vaadata meist vanemate kirjakeelte keelekorraldust, siis võtame kasvõi itaalia keele puhul või mistahes vana ja väärika keele puhul, siis tegelikult selline suunav roll on kas siis keeleinstituudil  või mõnel muul institutsioonil igal juhul olemas.

Üks hästi oluline kokkulepe on meil EKI-iga, et kaasamisprotsessi peaks intensiivistama. EKI ülesanne ei ole lihtsalt informeerida sellest, mis tulemas on. EKI ülesanne on kaasata õpetajad ja toimetajad ja keelekasutajad. Ma näen küll, et see keelekriis on ikkagi mõnevõrra nüüd vaibumas, et midagi hullu oodata ei ole.

Keeleseaduse muutmiseks on esitatud hulk parandusettepanekuid. Mida keelenõukogu nendest  muudatusettepanekutest arvab, kas nõukogu oli ettepanekuid arutades ka mõne plaanitava muudatuse vastu?

Ei, otseselt vastu küll ei olnud. Küll me tahtsime täpsustada ühte, teist ja kolmandat asja. Täpsustada näiteks seda, et plaanitud muudatustes on avalik-õiguslike ülikoolide asjaajamiskeel ainult eesti keel. Aga meil on ülikoolides palju ka selliseid töötajaid, kellele ei saa laieneda põhitöökohaga seaduses ettenähtud keeletaseme nõuded või ka välisüliõpilasi, kellega asjaajamine ei saa olla ainult eesti keeles. Ma ei kujuta küll ette, et kui tuleb külalisteadur, siis tööleping sõlmitakse temaga ainult eesti keeles.

Arutasime väga pikalt ka digiplatvormidel pakutavate teenuste osutajatele esitatavaid keelenõudeid ja jõudsime siiski sellisele arusaamale, et just eriti taksoteenuse puhul on ka liiklusohutuse ja reisija ohutuse, turvalisuse jaoks kindlasti vaja ikkagi reguleerida seda, et taksoteenuse osutajad, ükskõik, kas ta on siis nii-öelda tavaline takso või on ta Bolti takso, siis ta peab ikkagi suhtlustasandil kas või elementaarseltki oskama eesti keelt, et temaga oleks võimalik suhelda. Me leidsime, et tuleb taastada see olukord, mis oli mõned aastad tagasi, kus nõuti taksojuhtidelt B1 taset. Arutasime ka toidukullerite teemat ja leidsime, et mingi elementaarne eesti keele oskus peaks ka neil kindlasti olema.

"Keelesaade" on Vikerraadio eetris pühapäeviti algusega kell 15.05.