Tselluloos kui materjal on mitmekülgne. Seda võib lahustada ja uuesti sadestada tekstiilikiududena, aga tselluloosist saab valmistada ka biopõhiseid plaste. Just bioplasti valmistamiseks tselluloosist arendataksegi Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) keskkonnasõbralikku ja võimalikult energiasäästlikku tehnoloogiat.

"Kui Põhjamaades väärindatakse eri keemiliste protsessidega 30-40 protsenti puidu biomassist, siis Eestis praeguses seisus see keemiline väärindamine peaaegu puudub. Aga samas, on sellise protsessi lisandväärtus kõige suurem ja teisest küljest annab see ikkagi pikemas perspektiivis Eestile teatava sõltumatuse materjalide valdkonnas," rääkis ülikooli professor Andres Krumme.

Biomassi väärindamine looks kindluse näiteks tarneahelate katkemisel, et Eestis oleks ikkagi olemas materjalid, kuhu asju pakendada. Krumme rääkis, et materjal, millega TTÜ-s tegeletakse, võimaldaks ka toiduainete pakendamist pikemaajaliselt või siis niiskes keskkonnas, aga samas ka materjal, mida kasutada ehituses, transpordis ja elektroonikas – igal pool, kuhu biopõhised polümeerid hästi sobivad.

"Tahes või tahtmata tuleb varem või hiljem otsad kokku tõmmata seoses nafta või fossiilsete maavaradel põhinevate plastidega, sest see toore lihtsalt saab otsa. Ja sellel ei ole muud head alternatiivi kui laiendada biopõhiste polümeeride ja plastide kasutust. Tselluloos on maailmas kõige enam levinud biopolümeer," sõnas Krumme.

Bioplasti arendusgrupi tööstuspartneriteks on OÜ Fibenol ja Viru Keemia Grupp. Kui OÜ Fibenolil on juba a esimesed materjalinäidised olemas, siis VKG on alustanud eriplaneeringu protsessi biotoodete tootmise tehasele, et 2027. aastaks saaks valmida võimekus tselluloosi tootmiseks.

"Kõigepealt soovime 2027. aastal olla valmis tehasega, mis tooraine kõigepealt valmis toodab – tselluloosi, lahustuva tselluloosi –, millest saab edasi töödelda bioplasti ja biotekstiili," sõnas VKG biotoodete arendusjuht Lauri Raid.

Raid ütles, et biomassi väärindamise võimekuse loomine on oluline ka seetõttu, et Eestisse jääksid töökohad ja maksutulu. "Biotootmiseks sobilikku toorainet, paberipuitu ja haket, eksporditi eelmisel aastal 2,6 miljonit tonni Eestist välja. Tähtis on ära märkida, et kui Soome ja Rootsi suudavad väärindada oma puitu proportsionaalselt ja aastased mahud on üheksa miljonit tonni tootepõhiselt, siis Eestis tehakse seda väga madalal määral – 0,25 miljonit tonni aastas," lausus Raid.

Krumme rääkis, et uue aasta alguses on plaanis käivitada TTÜ laboratoorsel pilootliinil bioplasti tootmine, kuid bioplasti kui materjali suuremates kogustes tootmiseks on vaja läbi käia veel pikk tee. "See protsess on palju mitmekihilisem ja mitmekülgsem. Ei piisa sellest, kui saame valmis ühe vahva materjali. Seda peab olema võimalik ka koguda, ringlusesse võtta ja uuesti kasutada," sõnas Krumme.