Reedel jõudsid Euroopa Liidu riigid kokkuleppele kehtestada Venemaa naftale hinnalaeks 60 dollarit barreli kohta. Alates 5. detsembrist on keelatud sellest kallimalt ostetud nafta transport kolmandatesse riikidesse.

Raamat ütles ERR-ile, et tegu on korraliku poliitilise šedöövriga, sest hinnalaega kehtestasid EL ja teised suured G7 tööstusriigid sanktsiooni, mis oma olemuselt kehtib riikidele, kes selles sanktsioonis ei osale.

"Kõik suured lääneriigid – EL, Ühendkuningriigid ja Ameerika Ühendriigid on juba loobunud või loobumas Vene nafta impordist ja seega see hinnalagi, mis kehtestati, tegelikult nende naftatarneid ei mõjuta," selgitas ta. "Nende mõte ongi aga selles, et mõjutada kolmandate riikide naftaimportijaid Vene nafta eest vähem maksma."

Ta tõi suuremate partneritena, kelle importi peaks otsus mõjutama, välja Hiina, India ja Türgi ning märkis, et kehtestatud hind on kõrgem kui see, mis Vene nafta eest hetkel makstakse. Seega on väga raske isegi prognoosida, kui paljud kolmandad riigid hinnalae kehtestamises osalevad.

"Euroopa ja lääneriigid loodavad, et kuna see on seotud kolmandate riikide ostjate võimalusega kindlustada Vene nafta Euroopa kindlustusseltside poolt, on see piisav heidutusvahend, et paljud riigid siiski liituvad kehtestatud hinnalaega. Tegelikkuses ei ole aga ikka hästi teada, milline mõju sellel saab olema Putini võimekusele finantseerida oma sõjaretke. Pigem nähakse, et sellel on väga piiratud kui üldse mingisugune mõju," tõdes Raamat.

Mida hinnalae kehtestamisega saavutada sooviti, jääb õliühingu juhi sõnul päris arusaamatuks. Ta märkis, et ilmselt paindusid lääneriigid natuke Putini surve all, sest kui hinnalae üle hakati tõsiselt läbi rääkima, oli Venemaa selge sõnum, et nemad ei tarni enam naftat riikidesse, kes sellega liituvad.

Praeguseks kehtestatud hinnalagi on Raamatu sõnul aga selline, et kõigi eelduste kohaselt jätkab Venemaa maailma naftaturul eksportimist ja saab sellist hinda, nagu ta praegu nagunii saaks ja on ise järgmise aasta riigieelarvet koostades planeerinud.

"Seega see mõju on praktiliselt olematu ja tegelikult tundub, et tegu võis olla rohkem poliitilise sõuga kui sisulise sanktsiooniga," lausus ta.

Raamat lisas, et nii tema kui ka paljude analüütikute hinnangul on raske näha, kuidas hinnalagi tegelikult Venemaa võimet naftalt eksporttulu teenida vähendaks.