Eelolev talv saab olema energiavarustuse mõttes keeruline, kuid Eleringi analüüsi järgi peaks elektritarbijate varustuskindlus kindlate elektritootmisvõimsustega kaetud, kui just mitmed riskid ei esine korraga, mis võib tekitada olukorra, kus elektri tootmine ei kata tarbimist, lausus Veskimägi.

Selline olukord võib tähendada elektritarbimise piiramist, kuid see on viimane samm, märkis ta.

"Ja me ei räägi siin katkestusest – ma olen täheldanud, et kui räägitakse katkestustest, siis on Eesti inimestel tunne, nagu oleks blackout, Eesti on pime – kindlasti me ei räägi sellisest olukorrast. Me räägime potentsiaalsest riskist, et võib-olla paarisaja megavati ulatuses tiputundidel tuleb potentsiaalselt tarbimist piirata," ütles Veskimägi.

Veskimäe sõnul prognoositakse võimalikku puudujääki ette, elektritootjatele on antud lisaaega oma toodangut börsile pakkuda ning vajadusel võetakse kasutusele elektrireservid, Eestis näiteks Kiisa avariielektrijaam.

"Tallinnas on Balti regionaalne juhtimiskeskus, kes vaatab seitse päeva ette tootmise-tarbimise tasakaalu. Kui seal ilmnevad mingid probleemid, siis loomulikult püüame hoolduses või avariiga (tootmisest) väljas olevaid elektrijaamasid saada kõigepealt tagasi turule. Siis on päev-ette vaade – Nord Poolis lõppeb kauplemine kell 14. Kui seal nõudlus-pakkumine ei ühti, siis Nord Pool on pikendanud 15 minuti võrra, et saab teha veel täiendavad pakkumisi. Kui siis ikka ei kata tootmine tarbimist – siis vaatavad TSO-d (süsteemioperaatorid nagu Elering – toim.) TSO reservid kasutusele. Meil on kuskil viis gigavatti TSO reserve. Eesti kõigi aegade tiputarbimine on kuskil 1,6 gigavatti," rääkis Veskimägi.  

Lisaks plaanib Elering oma kodulehel avaldada ankeedi, kus nii eratarbijad kui ettevõtted saavad teada anda, et nad on valmis vajadusel vabatahtlikult oma tarbimist piirama. Neile antakse, kui vajadus tekib, sellest SMS-iga teada.

Kavas on ka üldine SMS-kampaania kõigile Eesti elanikele, kus antakse teada, et mõnel konkreetsel hetkel võib olla varustuskindlusega probleeme, et inimesed saaksid selleks ajaks ise oma tarbimist vähendada, rääkis Veskimägi.

"Et me kõik saaksime panustada varustuskindlusesse läbi selle, et ei tekiks olukorda, kus kõige viimase sammuna Elering Elektrilevile annab korralduse näiteks 200 megavati võrra tarbimist vähendada. Me oleme alajaamade kaupa leppinud kokku Elektrileviga, et kui palju megavatte mis alajaamas tuleb tarbimist vähendada," lausus Veskimägi.

Veskimägi sõnul on võrreldes eelmise aastaga meie regioonis seitse gigavatti elektrit vähem.

"See on otsene sõja tulemus. Mõned asjad on läinud paremaks võrreldes kevadega – me oleme suutnud tagada gaasivarustuse. Kütustega varustatus elektrijaamadele on pigem tagatud, hüdroreservide olukord Põhjamaades on pigem hea, juba täna on see viimase 20 aasta mediaani juures. Kõige suurem murekoht – elektrijaamade töökindlus on olnud väga madal, on olnud palju üheaegseid suurte elektritootmise üksuste avariisid. See on kindlasti väga murettekitav," lausus ta.

Elering avaldas teisipäeval Eesti elektrivarustuskindluse aruande, kus märgitakse, et järgmiste aastate vaates on hulk riske, mida pole võimalik täielikult maandada ning varustuskindluse tagamiseks on vaja ka põlevkivijaamu.