Oluline 7. detsembril kell 22.16:

- Prantsuse ülemkohus: Ukraina võib Venemaalt välja nõuda üle miljardi dollari Krimmi varade kaotamise eest;

- Stoltenberg: Venemaa tahab konflikti Ukrainas enda kasuks külmutada;

- Putin: "sõjaline erioperatsioon" Ukraina vastu võib pikalt kesta;

- Vene rünnakus Donetski oblastile hukkus kaheksa tsiviilisikut;

- Algas Krimmi silla autotee vasaku poole remont;

- Time nimetas Zelenski aasta inimeseks;

- Kiievis oli kolmapäeva varahommikul kuulda õhuhäiresireene;

- Austin: USA ei takista Ukrainal pikamaarünnakute võimet arendada;

- Hersoni oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu ööpäevaga kaks inimest;

- ISW: Ukraina väed teevad Harkivi oblasti kirdeosas edusamme;

- Ukraina peastaap hommikul: Valgevene sõdurid on riigi juhtkonna suhtes rahulolematud;

- Zelenski külastas Donetskis Ukraina vägesid.

Euroopa Komisjon tegi ettepaneku üheksandaks sanktsioonidepaketiks

Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku üheksandaks sanktsioonidepaketiks Venemaale alates sissetungist Ukrainasse, millega lisataks sanktsioonide nimekirja veel ligikaudu 200 inimest.

Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et pakett sisaldab sanktsioone veel kolme Venemaa panga vastu ja uusi ekspordipiiranguid kemikaalidele, elektroonikale ja infotehnoloogia komponentidele.

Von der Leyeni sõnul on senised kaheksa sanktsioonipaketti avaldanud mõju ning tarvis on tõsta survet Venemaale.

Kaheksas sanktsioonipakett kiideti heaks 5. oktoobril.

Gruusia peaminister välistas relvaabi Ukrainale

Gruusia peaminister Irakli Garibashvili kinnitas, et Gruusia pole jätkuvalt valmis andma Ukrainale relvaabi, vahendas Gruusia uudisteportaal.

Küll aga on riik valmis saatma Ukrainale humanitaarabi.

Prantsuse ülemkohus: Ukraina võib Venemaalt välja nõuda üle miljardi dollari Krimmi varade kaotamise eest

Prantsusmaa ülemkohus kinnitas, et toetab Rahvusvahelise Arbitraažikohtu otsust, mille kohaselt peab Venemaa maksma Ukraina riiklikule hoiupangale (Ощадбанк) 1,1 miljardit dollarit kahjutasu Krimmi okupeerimisel kaotatud varade eest, vahendas The Kyiv Independent.

Prantsuse ülemkohus pööras oma otsusega ümber Pariisi kohtu otsus, mis toetas 2021. aasta märtsis kohtuvaidluses Vene positsiooni.

Arbitratsioonikohus tegi 2018. aastal otsuse, mille kohaselt peab Venemaa kompenseerima Ukrainale Krimmi okupeerimise käigus kaotatud varad.

Venemaa teatas tollal, et ei tunnista kohtu otsust ega kavatse Ukrainale kompensatsiooni maksta.

USA Kongress toetas 800 miljoni andmist Ukrainale

Ameerika Ühendriikide seadusandjad toetasid täiendava 800 miljoni dollari eraldamist julgeolekuabina Ukrainale. See on 500 miljonit enam kui USA president Joe Biden varem tahtis, teatas Reuters.

Stoltenberg: Venemaa tahab konflikti Ukrainas enda kasuks külmutada

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles kolmapäeval, et Venemaa on huvitatud sõjalise konflikti külmutamisest Ukraina, et koguda jõuda ja teha hiljem uus suurem pealetung, vahendas Financial Times.

Stoltenbergi hinnangul valmistub Venemaa uueks pealetungiks kevadel.

NATO peasekretäri sõnul ei ole praegu Ukrainas tingimusi rahuks. Samuti pole Stoltenbergi sõnul näha märke, et Venemaa oleks huvitatud rahukõnelustest viisil, mis austaks Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

Stoltenberg rõhutas, et kõneluste alustamise aja osas peavad otsuse tegema ukrainlased ise. "Enamus sõdu ja tõenäoliselt ka praegune sõda lõppevad läbirääkimistelaua taga," ütles Stoltenberg.

NATO peasekretäri sõnul soovib NATO Ukrainas rahu, kuid selleks on vaja relvastada ja toetada Ukrainat.

Stoltenberg ei soostunud kinnitama kas tema ametiaega NATO peasekretäri rollis peaks veel pikendama. Stoltenbergi ametiaega pikendati varem 2023. aasta septembrini.

Putin: "sõjaline erioperatsioon" Ukraina vastu võib pikalt kesta

Venemaa president Vladimir Putin ütles kolmapäeval, et "sõjaline erioeratsioon" ehk sõda Ukraina vastu võib osutuda pikaks protsessiks, vahendas Interfax.

Samas sõnavõtus suurustas Putin oma saavutustega. "Aasovi meri muutus Vene Föderatsiooni sisemereks. Need on tõsised asjad. Peeter Suur ei suutnud Aasovi mereni jõuda".

Putini sõnul ei vaja Venemaa uut mobilisatsioonilainet, kuna mobiliseeritud 300 000 sõdurist on 150 000 ikka veel väljaõppes. Seega on Putini väitel Ukrainas 150 000 mobiliseeritud Vene sõdurit, kellest 77 000 on otseselt lahingrollis.

Eraldiseisvalt tunnistas Vene president probleeme sõdurite varustusega ning lubas sellega tegeleda, vahendas Interfax. Putini sõnul on talle aga jäänud mulje, et kõik probleemid on juba nüüdseks lahendatud.

Vene rünnakus Donetski oblastile hukkus kaheksa tsiviilisikut

Kolmapäeval ründasid Vene väed Kurahhove linnas turgu, bussijaama, bensiinijaama ja eluhooneid. Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt kaheksa inimest, vahendas Ukrainska Pravda.

Російські військові завдали удару по ринку, автостанції, заправках та житлових будинках міста Курахове на Донеччині, відомо про щонайменше 6 загиблих цивільних. pic.twitter.com/td6aDJJ1oL

— Українська правда ✌️ (@ukrpravda_news) December 7, 2022

Algas Krimmi silla autotee vasaku poole remont

Vene asepeaminister Marat Khusnullin teatas, et plahvatuses kahjustada saanud silla autotee vasaku poole remont on alanud.

Praegu eemaldavad töölised kahjustada saanud sillaosi. Peamised tööd sillaga peaksid olema tehtud 2023. aasta märtsiks, vahendas Interfax.

Krimmi sillal toimus 8. oktoobril plahvatus, mis tekitas sillale ulatuslikke kahjustusi.

Time nimetas Zelenski ja Ukraina vaimu aasta inimeseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetati ajakirja Time aasta inimeseks koos Ukraina vaimuga (The Spirit of Ukraine).

Varem nimetas Zelenski enda aasta inimeseks väljaanne Financial Times.

TIME's 2022 Person of the Year: Volodymyr Zelensky and the spirit of Ukraine #TIMEPOY https://t.co/06Y5fuc0fG pic.twitter.com/i8ZT3d5GDa

— TIME (@TIME) December 7, 2022

Ajakiri Time valib "Aasta inimest" alates 1927. aastast. Eelmisel aastal sai Time'i aasta inimese tiitli Tesla ja SpaceXi looja Elon Musk edusammude eest autotööstuses ja kosmosetehnoloogias.

Ajakiri on korduvalt märkinud, et "Aasta inimese" tiitel ei tähenda heakskiitu ega julgustust, vaid ainult konkreetse inimese mõju tunnustust.

Kiievis oli kolmapäeva varahommikul kuulda õhuhäiresireene

Ukrainska Pravda teatas, et kolmapäeva varahommikul oli Kiievis kuulda õhuhäiresireene. Õhuhäire kuulutati välja veel kolmes Ukraina piirkonnas.

Teisipäeva õhtul oli Dnipro linnas kuulda plahvatusi, vahendas Ukrainska Pravda.

Dnipropetrovski oblasti kuberner teatas kolmapäeval, et Vene väed pommitasid kahte asulat. Venemaa kasutas raketiheitjaid ja suurtükke. Kuberneri sõnul tulistas Ukraina õhutõrje alla kaheksa drooni, vahendas The Kyiv Independent.  

Ukraina relvajõudude peastaabi hommikuse rindeülevaate kohaselt tulistasid Vene väed ööl vastu kolmapäeva alla 14 Iraani päritolu Shahed-136 hulkurdrooni. Lisaks tulistati alla üks Orlan-10 droon ning kaks drooni, mille tüüp on veel täpsustamisel.

Peastaabi teatel tulistasid Vene väed Ukraina positsioonide pihta 10 raketti ja tegid 33 õhulööki ning 75 rünnakut mitmikraketiheitjatest.

Austin: USA ei takista Ukrainal pikamaarünnakute võimet arendada

"Me ei tööta selle nimel, et takistada Ukrainal oma võimet arendamast," ütles teisipäeval USA kaitseminister Lloyd Austin. 

Esmaspäeval toimusid õhurünnakud kahe Venemaal asuva sõjalennuvälja vastu. Teisipäeval vihjas USA asevälisminister Victoria Nuland, et rünnakud korraldas Ukraina. 

"Keegi pole võtnud vastutust droonirünnakute eest. Ukraina rahvas on väga uuendusmeelne, nad teevad ise oma droone, mis on uskumatult tõhusad," ütles Nuland telekanalile CNN. 

Teisipäeval kommenteeris rünnakuid ka USA välisministeerium. USA ei võimesta ega julgusta Ukrainat tegema rünnakuid üle oma piiride, ütles teisipäeval USA välisministeerium.

Välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price`i sõnul pole seni tõendeid, et Ukraina ründas Venemaa lennuvälju.

Price`i sõnul pole USA andnud Ukrainale relvi, mida saaks kasutada Venemaa territooriumi ründamiseks. "Me oleme väga selgelt öelnud, et need on kaitsevarustused," lausus ta.

Hersoni oblastis hukkus Vene rünnakute tõttu ööpäevaga kaks inimest

Hersoni oblasti kuberner teatas kolmapäeva hommikul, et Vene vägede rünnakute tõttu hukkus viimase ööpäeva jooksul kaks inimest ning lisaks sai üks inimene viga.

Vene väed ründasid vabastatud Hersoni oblasti alasid hinnanguliselt üle 51 korra eelmise ööpäeva jooksul suurtükkidest, miinipildujatest ja tankidega.

Venemaa on alates Dnipro läänekalda vabastamisest hiljuti vabastatud Hersoni oblasti alasid pidevalt pommitanud. Viimaste nädalate jooksul on Vene rünnakutes hukkunud vähemalt 19 tsiviilisikut, toob The Kyiv Independent esile.

ISW: Ukraina väed teevad Harkivi oblasti kirdeosas edusamme

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul teevad Ukraina väed Harkivi oblasti kirdeosas väikeseid edusamme. Ka Venemaa kaitseministeerium teatas, et Ukraina väed võtsid oma kontrolli alla Kõslivka asula. See asula on Svatovest umbes 25 kilomeetri kaugusel. 

Luhanski oblasti juht Serhi Haidai teatas, et Vene väed üritavad hoida oma positsioone kogu Svatove-Kreminna rinde ulatuses. Venemaa blogijad väidavad, et Svatove lähedal tegutsevad 1. kaardiväe tankiarmee sõdurid. 

Zelenski külastas Donetskis Ukraina vägesid

"Praegu on kõige keerulisem olukord Ukraina idaosas, mul on au olla siin koos meie kaitsjatega. Usun, et järgmine kord kohtume Donetskis, Luhanskis ja olen ka kindel, et Krimmis," ütles Zelenski sõduritele. 

Hiljem külastas Zelenski  Harkivis haavata saanud sõdureid. 

Poola võtab vastu Saksamaa pakutud Patriot süsteemi

Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak ütles, et riik võtab vastu Saksamaa pakutud Patriot süsteemi. Varssavi tahtis varem, et Berliin saadaks selle süsteemi Ukrainasse. 

Berliin pakkus Varssavile Patrioti süsteemi, pärast seda, kui novembris Poolas alla kukkunud rakett tappis kaks inimest. Poola kaitseminister Mariusz Blaszczak palus Saksamaal saata tuleüksused hoopis Ukrainasse.

"Patriotide paigutamine Lääne-Ukrainasse suurendaks poolakate ja ukrainalaste julgeolekut. Jätkame tööd, et paigutada need raketid Poolasse ja ühendame need meie juhtimissüsteemiga," ütles teisipäeva õhtul Blaszczak. 

Ukraina peastaap hommikul: Valgevene sõdurid on riigi juhtkonna suhtes rahulolematud

Ukraina peastaap tõi hommikul esile, et Valgevenes jätkub Vene sõdurite väljaõpe. Samal ajal olevat Valgevene piiriteenistuse ja sõdurite seas kasvanud rahulolematus Valgevene poliitilis-sõjalise juhtkonna vastu, kuna on oht olla kaasatud sõtta Ukraina vastu.

Ukraina: Venemaa kaotas ööpäevaga üle 500 sõduri

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas teisipäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 92 740 (võrdlus eelmise päevaga +540);

- tankid 2935 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 5909 (+4);

- lennukid 281 (+0);

- kopterid 264 (+0);

- suurtükisüsteemid 1923 (+8);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 211 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 1601 (+14);

- tiibraketid 592 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4526 (+21);

- laevad / paadid 16 (+0);

- eritehnika 163 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.