Eesti energiavarustuse tagamise eest vastutav Elering avaldas teisipäeval aruande, kus tegi ülevaate Eesti elektrivarustuskindluse olukorrast.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi rääkis aruannet tutvustaval pressikonverentsil, et valitsuse kehtestatud standardi kohaselt võib aastas kuni üheksal tunnil olla olukord, kus turupõhine tootmine ei kata kogu tarbimist ära. See eeldab, et Eestis peaks olema umbes 1000 megavatti juhitavat tootmisvõimsust, mis tähendab, et kui 2027. aastal ei oleks turul Narva elektrijaamasid, seda normi rahuldada ei saaks.

Liive: tuleks välja selgitada strateegilise reservi loomise hind

"Käesoleva aasta varustuskindluse raport on kindlasti senistest kõige realistlikum. Kui seni need Eleringi varustuskindluse raportid on üritanud meid rahulikult uinutada, et küll ühendused on olemas ja need tagavad meile igal hetkel elektri, siis minu hinnangul nüüd juba räägiti päris probleemidest," kommenteeris Liive.

"Esiteks, ütles Elering väga selgelt välja, et sellel talvel võib olla vaja tarbimist vähendada," märkis Liive.

Liive rõhutas, et vaja oleks pikaajalist tarbimise juhtimise strateegiat, inimestele SMS-i saatmine, et on vaja tarbimist vähendada, on tema sõnul tagajärgedega tegelemine.

"Meil tegelikult on vaja, et tarbimise juhtimine lõpuks tuleks sisuliselt päev ette turule. Sel teemal on tööd käinud ka Eleringis ja ministeeriumis viimasel paar-kolm aastat, ka eile oli üks kohtumine, kus ma osalesin. Kuid kui me vaatame Ühendkuningriigi näidet, kus kohalik süsteemihaldur tõi turumehhanismi, kus ka inimestele makstakse raha, kui nad on valmis süsteemihalduri palve peale tarbimist vähendama. Nii, et ma arvan, et selle aasta tarbimise seisukohalt on väga oluline mõelda proaktiivsete, ennetavate meetmete peale," kommenteeris Liive.

Liive sõnul tuleb ka Eleringi raportist välja ka, et nii Tallinnas kui ka Tartus on näha seoses tarbimise kasvuga täiendavate võrguinvesteeringute vajadusi.

Liive tõi taas näite Ühendkuningriigist. "Londonis on seoses elektriautodega suured probleemid ja seda üritatakse lahendada tarbimise juhtimisega, et õhtustel tarbimise tippaegadel elektriautod ei laadiks ja niiviisi lahendada vajalikke võrguinvesteeringuid," lausus ta.

"Transpordi elektrifitseerimine järgmise kümne aasta jooksul, soojuse tootmine läheb rohkem soojuspumpade peale gaasilt ära – see kõik kasvatab elektritarbimist. Ja need lisanduvad tarbimised on tegelikult juhitavad tarbimised, kus on võimalik erinevate signaalide peale seda tarbimist ajas nihutada, mis kokkuvõttes on süsteemile väga hea," rääkis Liive.

Rääkides strateegilise reservi loomisest pidas Liive oluliseks viia läbi kiire konkurss, et aegsasti selguks strateegilise reservi loomise hind.

"Kuna Elering toob välja, et ta usub, et maa- ja meretuuleparke tuleb tulevikus juurde ja ma olen väga seda meelt, et "tuult" tuleb Eestis juurde tuua, aga kindlasti me ei saa "tuule" hinna puhul võtta arvesse ainult seda, mis on tuulepargi tootmise oma hind. Ma arvan, et Elering ütleski väga selgelt välja, et kui me tulevikus baseerume peamiselt uutes tootmisvõimsustes tuuleparkidele, siis me peame ka sinna juurde hankima strateegilise reservi, ehk tuuleenergia tegelik hind tuleb meil välja, kui me paneme tuuleparkides toodetud elektrihinna ja strateegilise reservi sinna juurde," ütles ta.

Sutter strateegilise reservi loomisest: radikaalne retoorika muutus

"Tõesti väga radikaalne retoorika muutus Eleringi poolt," ütles Hando Sutter.

"Taavi Veskimägi veel kaks aastat tagasi ütles, et Eesti varustuskindlus on tagatud ilma Narva elektrijaamadeta. See oli ju väga selge sõnum. Aga eks vahepeal ole maailmas asju muutunud ja kui süsteemioperaator näeb, et sellist reservi on vaja moodustada, siis me oleme seda valmis ka pakkuma," sõnas Sutter.

"Me oleme öelnud, et ka vanemad põlevkivielektrijaamad võivad vabalt ka pärast 2026. aastat töötada. Laiema diskussiooni teemana võiks olla see, et kas me 1970. aasta tehnikaga peame tagama täiendava võrgutasu eest võimsust reservis või on meil äkki paremaid ideid Eestis, näiteks ehitada 2028. aastaks meretuulepark valmis ja võib-olla seda reservi ei olegi vaja," rääkis Sutter.

Saatejuht Arp Müller küsis Sutterilt kui palju maksaks vanemate energiaplokkide reservis hoidmine viisil, et nad ei tööta, aga peavad olema valmis töötama juhul kui neid hädasti on vaja.

"See oleneb tingimustest, et mis aja jooksul nad peaksid olema valmis tööle minema ja kui kaua nad peaksid töötama. Kas me hoiame seal täismehitatust või hoiame kaks nädalat näiteks teiste elektrijaama plokkide inimeste ületundide arvelt. Hästi lihtsustatult - ühe vana elektrijaama ploki korraline töös hoidmine, vajalikud hooldused, minimaalse personali peal hoidmine, testkäivitused, et ta ikkagi oleks võimeline käima minema, kui vaja on, maksaks viis kuni seitse miljonit eurot aastas. Kui me räägime siin neljast vanast elektrijaama plokist, siis see tuleks korrutada neljaga," lausus Sutter.

Elering lähtub prognoosist, et 2027 on elektrihinnad kukkunud taas nii madalale ja CO2 hind on liikunud nii kõrgele, et fossiilkütustel töötavad elektrijaamad turule ei mahu.

Sutteri sõnul on hinna väljavaade pigem udune. "Täna ikkagi väga palju hinda elektrile teeb ju gaas ja gaasihinda teeb käimas olev kohutav sõda Ukrainas. Kui keegi ütleks, millal see sõda võiks lõppeda, siis oskaks ka täpsemaid prognoose teha, mis nendest hindadest saab. Aga seda ei saa välistada. Me võiks mõelda niimoodi, et kas me tahame väikse efektiivsuse ja päris suure keskkonna jalajäljega põlevkivi põletada elektriks. Meil on täna ikkagi Eestis palju paremaid tehnoloogiaid, palju paremaid mõtteid, mida põlevkiviga teha. Nii, et see võiks olla selline viimane variant, et me ei aja enne kaevu kinni, enne kui uus plaan on olemas. Hoiame ta alles, aga täita võiks ta nii vähe kui võimalik ja niipalju kui vajalik, sellepärast, et ta on tõesti kallis ja selle aja peale võiks meil olla juba paremaid variante," rääkis Sutter.

Eesti Energia on ka oma strateegias märkinud eesmärgi lõpetada põlevkivist elektri tootmine aastaks 2030. Samas leiab Elering, et põlevkivielektrijaamad võiksid siiski strateegilist reservi pakkuda ning on arvestanud põlevkivielektri võimsustega arvestanud ka aastal 2037.

"Reservina teda hoida ja kui süsteemioperaator näeb, et see on vajalik ja on valmis selle eest kulud katma ja seda üleval hoidma, siis kindlasti me seda teeme," kommenteeris seda Sutter.

Veskimägi põlevkivielektrist: täna teisi tööriistu ei ole

Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles 2019. aasta aruandes, et Eesti Energia põlevkivielektrijaamadel ei ole varustuskindluse tagamisel rolli. Nüüd seletas Veskimägi olulisel määral muutunud vaadet põlevkivielektrijaamade rollile Eesti varustuskindluse tagamisel olude muutumisega maailmas.

"Keskkond meie ümber on oluliselt ju muutunud. Me oleme täna sõjas ja kindlasti me peame kasutama kõiki neid tööriistu, mis meil tööriistakastis täna on ja põlevkivielektrijaamad seal on, et Eesti inimestel tuled põlemas hoida ja siis me peame neid kasutama," ütles Veskimägi.

"Elering on mitu aastat öelnud, et me vajame 1000 megavatti kindlat võimsust Eestis. Selleks, et seda 1000 megavatti tagada, täna mingeid teisi tööriistu ei ole ja tuleb seda tagada põlevkivijaamadega. Nii lihtne see ongi," ütles ta.

Veskimägi selgitas, et strateegilise reservi disainis on Elering näinud ette, et elektrijaam peab olema suuteline minema käima päev ette turu tulemuste selgumise järel, ehk ca 20 tunni möödudes. "Ja täna on Enefit Power meile öelnud, et Narva jaamad suudavad tulla 20 tunniga tööle ja see meid täna rahuldab," sõnas Veskimägi.