Oluline 8. detsembril kell 22.45:

- Ukraina relvajõudude teatel pommitasid Vene väed päeva jooksul tugevalt Donetski ja Harkivi oblasti asulaid;

- Peskov: Venemaa kavatseb vallutada ainult annekteeritud oblastid;

- Krimmi võimude teatel tulistati Sevastopolis alla droon;

- Scholz: Vene tuumarelva kasutamise risk on rahvusvahelise surve tõttu vähenenud;

- Satelliidipildid: Vene Djagilevo õhuväe baasist on vähemalt 10 kaugpommitajat kadunud;

- CNN: USA vaagib, kas anda Ukrainale vastuolulist kobarmoona;

- Briti luure: Venemaa on Svatovest Vene piirini teinud kaevikutesüsteemi, kus kaitseb kaotusi kandnud Vene 1. tankiarmee;

- ISW: Putin valmistab riiki ette pikaks vallutussõjaks Ukrainas;

- Zelenski: Ukraina elektritootmist pole võimalik rünnakute-eelsele tasemele taastada;

- Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku kehtestada Venemaa vastu üheksas sanktsioonide pakett.

Ukraina relvajõud: Vene väed ründasid tugevalt Donetski ja Harkivi oblastit

Ukraina relvajõudude teatel ründasid Vene väed tugevalt Donetski ja Harkivi oblasti asulaid. "Meie sõdurite positsioonide ja rindejoone asulate suunas on olnud üle 20 rünnaku Vene mitmikraketiheitjatest," märkisid relvajõud.

Ukraina relvajõudude peastaabi sõnul hoiavad Vene väed oma positsioone Harkivi ja Luhanski oblasti piiril ning on pommitanud päeva jooksul rohkem kui kümmet asulat.

Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnehubov ütles Ukraina televisioonile, et Vene väed pommitavad pidevalt Harkivi oblasti põhjaosas Venemaa piiri ääres asuvaid linnu, mille Ukraina väed hiljuti on tagasi võtnud.

Sõnehubovi sõnul pole aga praegu näha Vene vägede vastupealetungi selles piirkonnas. "Meil on piisavalt jõude ja vahendeid siin ja teistes piirkondades, et vaenlast tõrjuda," ütles ta.

Ukraina relvajõudude teatel pommitasid Vene väed Donetski oblastis ligi 20 piirkonda, nende seas Bahmuti ja Avdijivka ümbrust.

Peskov: Venemaa kavatseb vallutada ainult annekteeritud oblastid

Vene presidendi administratsiooni esindaja Dmitri Peskov kinnitas neljapäeval, et Venemaa kavatseb "vabastada" ehk sõjaliselt vallutada ainult need Ukraina osad, mille Moskva on enda sõnul annekteerinud.

Reuters tõi esile, et Peskovi kommentaaridest hoolimata pole Venemaa enda eesmärke sõjas täpselt defineerinud.

Moskva väidab, et on annekteerinud Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastid.

Rahvusvaheline üldsus ei ole ei Vene vägede relva ähvardusel korraldatud libareferendumeid ega nende oblastite annekteerimist tunnistanud ning peavad Moskva tegevust rahvusvahelise õiguse kohaselt ebaseaduslikuks.

Mitte ükski neljast väidetavalt annekteeritud oblastist ei ole täiel määral Venemaa kontrolli all.

Venemaa ei kontrollinud täiel määral endaga liidetud territooriume ka siis kui teatas nende liitmisest.

Kui Peskovilt küsiti kas Venemaa kavatseb endaga liita veel territooriume peale nimetatud nelja oblasti, siis kinnitas Peskov, et selliseid teateid pole olnud.

SBU teatas, et leidis Vene õigeusu kiriku Ukraina haru kinnistutelt Venemaa passe ja Ukraina-vastast propagandat

Ukraina luureteenistus SBU korraldas kirikule kuuluvates kinnistutes läbiotsimise. Läbiotsimised viidi läbi 13 Moskvaga seotud kirikus, kloostris. 

Hersonis asuvast katedraalist leiti ikoonid, mille Vene väed olid okupatsiooni ajal varastanud, vahendas The Kyiv Independent. 

Ukraina õigeusu kiriku haru, mis seni oli veel Moskva patriarhaadi alla kuulunud, katkestas kevadel ametlikult oma sidemed Vene kirikuga.

Kirik mõistis siis oma avalduses hukka Ukraina ründamise ja Vene kiriku juhi patriarh Kirilli toetuse niinimetatud erioperatsioonile. Skeptikud ütlesid siis aga, et tegemist oli trikiga, et rahustada kriitikuid. Ukraina haru jäi sisuliselt Venemaa kiriku osaks ega kuulutanud välja täielikku iseseisvust. 

Vene vägede poolt okupeeritud Berdjanski lennuväljal toimusid plahvatused

Kohalike võimude teatel kostus Berdjanski õhuväebaasist kolm võimsat plahvatust, millele järgnes veel 15 plahvatust. Plahvatuste tõttu puhkes ka suur tulekahju,  vahendas The Kyiv Independent. 

Berdjansk asub Zaporižžja oblastis. 

Ukraina: Vene vägede rünnaku tõttu hukkus Donetski oblastis üks inimene ja kaks inimest sai viga

Donetski oblasti kuberner Pavlo Kõrõlenko teatas neljapäeval, et Venemaa pommitas Toretski linna. Hukkus üks inimene ja kaks inimest sai vigastada, vahendas The Kyiv Independent. 

 Kõrõlenko kutsus elanikke piirkonnast lahkuma, kuna julgeolekuolukord on endiselt ohtlik. 

Belgorodi oblastis on väidetava Ukraina rünnaku tõttu põleng

Jakovlevos Belgorodi oblastis on suur põleng. Kohalikud võimud süüdistavad põlengu tekkes Ukraina suurtükituld.

Krimmi võimude teatel tulistati Sevastopolis alla droon

Neljapäeva hommikul oli Sevastopolis Krimmi poolsaarel kell 6.50 kohaliku aja järgi kuulda plahvatusi. Kohalike võimude teatel tulistas Vene õhutõrje alla drooni, vahendas Ukrainska Pravda.

Scholz: Vene tuumarelva kasutamise risk on vähenenud

Saksamaa kantsler Olaf Scholz ütles kolmapäeval intervjuus, et Vene tuumarelvade kasutamise risk on vähenenud rahvusvahelise surve tõttu.

Venemaa president Vladimir Putin ütles kolmapäeval, et tuumasõja risk on kasvanud, kuid Venemaa ei kavatse neid relvi hooletult kasutada.

"Me pole hulluks läinud. Me saame aru, mis tuumarelvad on," ütles Putin.

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul kordas Putin üle senise Vene tuumadoktriini ning Vene kõrgete ametikandjate tuumaähvardused ei tähendanud ka tegelikult varem, et Venemaa kasutaks sõjas Ukraina vastu tuumarelva.

Satelliitpildid: Vene Djagilevo õhuväe baasist on vähemalt 10 kaugpommitajat kadunud

Raadio Vaba Euroopa venekeelse väljaande ajakirjanik Mark Krutov jagas taas satelliidipilte Rjazani oblasti Djagilevo lennuväljast Twitteri kaudu. Lennuväljal toimus 5. detsembril Vene meedia kohaselt plahvatus. The New York Times allikate kinnitusel tunnistasid ukrainlased lennuväljale tehtud rünnaku omaks.

1/6 Aftermath of the Ukrainian UAV attack against Dyagilevo air base near Ryazan on new @planet imagery, taken on Dec 7th. Damaged Tu-22M disappeared, leaving only a shadow on the tarmac. At least 9 other Tu-22m bombers moved away from the base, as well as some other planes. pic.twitter.com/efdutv5QUs

— Mark Krutov (@kromark) December 7, 2022

7. detsembril avaldatud piltidelt on näha, et üks rünnakus kahjustada saanud Tu-22M strateegiline kaugpommitaja on lennuväljalt kadunud. Lisaks on kadunud veel lisaks kuni üheksa Tu-22M pommitajat ning ka teisi lennukeid.

Krutov ei välistanud, et lennukid võisid olla ümber paigutatud sama lennuväe baasi territooriumil.

Sama ajakirjanik jagas varem pilte satelliidipilte rünnaku tagajärgedest samal lennuväljal.

CNN: USA vaagib, kas anda Ukrainale vastuolulist kobarmoona

Ukraina valitsus on on Bideni administratsioonilt ja USA Kongressi liikmetelt lähikuudel korduvalt palunud kobarmoona.

Rohkem kui 100 riiki on selle laskemoonatüübi keelustanud, kuid seda kasutab Ukraina vägede vastu jätkuvalt Venemaa.

CNNi hinnangul on tegu kõige vastuolulisema asjaga, mida Ukraina on sõjalise abi valdkonnas USA-lt palunud.

CNN toob esile, et Bideni administratsiooni ametiisikud pole otseselt Ukraina palvele vastu olnud. Seda detaili pole CNNi sõnul varem meedias kajastatud.

Kobarmoon koosneb väikestest pommidest, mis on suurema ala peale sihitud. Sarnaselt maamiinidega võivad lõhkemata pommid ohustada peale konflikti lõppemist tsiviilisikuid.

Ukraina jaoks lahendaks kobarmoon CNN-i hinnangul kaks probleemi: vajaduse enama laskemoona järele, kuna laskemoon suurtükkidele ja raketisüsteemidele on otsa saamas ning see aitaks ka vähendada Venemaa eelist suurtükitules.

Allikate kinnitusel pole USA valitsus kobarmoona andmise palvet veel tõsiselt kaalunud.

Kobarmoona andmine USA varudest vajaks ka USA president Bideni otsust minna Kongressi varasemast otsusest mööda, millega kehtestati piirangud moonatüüpidele, millest üle ühe protsendi ei plahvata.

Seega ei anta CNN-i hinnangul ukrainlastele lähiajal USA kobarmoona.

Vene-Ukraina sõjas on nii ukrainlased kui ka venelased kasutanud kobarmoona, kuid venelased märksa enam.

Vene väed kasutasid kobarmoona ulatuslikult ka Süüria kodusõjas. Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch hinnangul kasutasid venelased kobarmoona enam tsiviilsihtmärkide ründamiseks.

Politico: Euroopa kõige mõjukam isik on Volodõmõr Zelenski

Poliitikaväljaanne Politico valis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski Euroopa kõige mõjukamaks isikuks.

"Vaadake, kuidas Euroopa liidrid, kes soovivad olla ametisse tagasi valitud, lähevad Kiievisse, et teha ühine pilt tõsise 44-aastase mehega oma kuulsa oliivirohelise särgiga," kirjutas Politico, kirjeldades Zelenski mõju.

Politico hinnangul on Zelenski veennud ära ülejäänud Euroopa Ukraina seotuses ja ühises tulevikus Euroopaga. Väljaanne toob esile, et vähesed inimesed uskusid seda enne 24. veebruari täieulatuslikku Venemaa kallaletungi Ukrainale.

Hiljuti valisid Zelenski aasta inimeseks ajakiri Time ja ajaleht Financial Times.

Politico mõjukate nimekiri mainis ära ka Venemaa presidendi Vladimir Putini, kellel anti tiitel kaotaja (loser) ebaõnnestunud Ukraina invasiooni eest.

Briti luure: Venemaa on Svatovest Vene piirini teinud kaevikutesüsteemi, kus kaitseb kaotusi kandnud Vene 1. tankiarmee

Ühendkuningriigi kaitseministeerium toob oma regulaarses luurevaates esile, et Vene väed on okupeeritud Svatove linnast Vene piirini rajanud pea katkematu kaevikutesüsteemi. Britid rõhutavad, et kaitseliini pikkusest hoolimata ei ole selge selle sügavus.

Latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 08 December 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/nm2wfzARU1

#StandWithUkraine pic.twitter.com/d2ZC3rnsYg

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) December 8, 2022

Briti luure hinnangul on kaitseliinil kaitses Vene esimese tankikaardiväe üksused. Sama üksus kandis Harkivis taandudes tugevaid kaotusi ning on täiendatud mobiliseeritud üksustega.

Brittide hinnangul oleneb Vene vägede kaitsevõime teineteist toetavatest, järgmistest kaitseliinidest peale esimest kaitseliini.

ISW: Putin valmistab riiki ette pikaks vallutussõjaks Ukrainas

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul valmistab Vene president Vladimir Putin riiki ette pikemaks sõjaks Ukraina vastu.

ISW analüütikud tõid välja, et Putin tunnistas hiljuti, et Venemaa sõda Ukraina vastu võib osutuda pikaks protsessiks.

Mõttekoda toob välja, kuidas Putin kõrvutas end Venemaa inimõiguste komisjoni kohtumisel varasemate Vene tsaaridega ning rõhutas, milline saavutus on Aasovi mere kontrollimine. Sellest saab ISW hinnangul tuletada, et Putini eesmärgid Ukrainas on jätkuvalt maksimalistlikud ning imperialistlikud.

NEW: #Russian President Vladimir #Putin is setting conditions for a protracted war of conquest in #Ukraine. Putin is conditioning Russians to expect a protracted, grinding war that continues to seek the conquest of additional Ukrainian territory.https://t.co/7R0cr4nR5y pic.twitter.com/tSGwizRuSX

— ISW (@TheStudyofWar) December 8, 2022

Putini imperialistlikud sõnavõtud tekitavad Venemaal infofooni pikemaks sõjaks Ukraina vastu. Sellest järeldub, et Venemaa pole huvitatud rahukõnelustest Ukrainaga ning soovib mingil viisil taastada Vene impeeriumi.

ISW toob välja, et vähemalt ühe Vene sõjablogija sõnul suutis Venemaa Süürias saavutada edu lahinguväljal alles aastaid peale esmast sekkumist.

Mõttekoda toob ka esile, et Vene vägede otsus teha jätkuvalt pealetunge Bahmutis ei ole kooskõlas parima sõjalise praktikaga koguda jõudu enne pealetungi.

Zelenski: Ukraina elektritootmist pole võimalik rünnakute-eelsele tasemele taastada

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas oma õhtuses videopöördumises, et Ukraina püüab pidevalt riigis elektri tootmist suurendada ja tarbijateni jaotamist parandada.

Samas rõhutas president, et praegu pole võimalik taastada täiel määral olukorda, mis oli enne Vene raketirünnakute algust Ukraina kriitilise taristu pihta.

Zelenski mainis lisaks, et Ukraina presidendi kantselei ja valitsuse esindajad osalesid USA-s konverentsil, mis keskendus Vene agressiooni jaoks eritribunali loomisele.

Zelenski rõhutas, et kõik ei ole ühel meelel, kas selline tribunal ka tegelikult töötab, kuid Zelenski lubas, et Ukraina teeb omalt poolt oma osa.

Zelenski Politicole: rahu tuleb järgmisel aastal

Zelenski kinnitas oma pöördumises Politico Euroopa mõjukaima inimese tunnustuse saamisel, et tema hinnangul saabub 2024. aastal rahu Ukrainas. Zelenski sõnul on ukrainlased ka järgmisel aastal kõige mõjukamad, kuid seda juba rahuajal.

Euroopa Komisjon tegi kolmapäeval ettepaneku kehtestada Venemaa vastu üheksas sanktsioonide pakett

Euroopa Komisjoni välja pakutud uute sanktsioonide hulgas on üle 200 isiku ja organisatsiooni.

Sanktsioonide nimekirja tahetakse kanda veel kolm Vene panka ja kehtestada Venemaa vastu uusi ekspordipiiranguid, sh Vene droonitootmise vastu.

Russia continues to bring death and devastation to Ukraine.

We stand by Ukraine and we are making Russia pay for its cruelty

The existing 8 packages of sanctions we introduced so far are already biting hard.

Today we are stepping up the pressure on Russia with a 9th package↓ pic.twitter.com/vWX7fkqZp0

— Ursula von der Leyen (@vonderleyen) December 7, 2022

Nii Vene enda kui ka Iraani päritolu droonidest on leitud lääneriikidest pärit komponente.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 340 sõdurit

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 93080 (võrdlus eelmise päevaga +340);

- tankid 2937 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 5911 (+2);

- lennukid 281 (+0);

- kopterid 264 (+1);

- suurtükisüsteemid 1925 (+2);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 395 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 211 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 1603 (+2);

- tiibraketid 592 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 4528 (+2);

- laevad / paadid 16 (+0);

- eritehnika 164 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda.