Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõus antakse kohalikule omavalitsusele õigus kehtestada elektritõuksidele ehk kergliikuritele sõidukiiruse ning parkimispiiranguid.

Kuivõrd tõuksidega õnnetuste arv on kiirelt kasvanud, kaaluti kolme kiiruse piiramise viisi: üle-eestiline piirkiiruse alandamine, tõuksidele uue valmistajakiiruse kehtestamine ja kiiruse piiramine läbi tõukside rentimise, mida Eestis pakub kaks suuremat ettevõtet: Bolt ja Tuul.

Eelnõusse jäi kolmas variant ning muudatustega antakse linnadele-valdadele õigus anda ettevõtjatele kohustus piirata tõukside kiirust piirkonniti ja/või ajaliselt. Piirangud hakkavad kehtima just elektritõukside laenutajatele ning järelevalvet hakkavad tegema omavalitsused.

Omavalitsusüksus antakse õigus piirata kergliikurite kiirust piirkonniti 15 kilomeetrini tunnis ajavahemikus 21.00–7.00. Kuupäevade kohta eelnõu
kaalutlusõiguse piiranguid omavalitsusele ei sea.

Praegu kehtib üle Eesti kiiruspiirang 25 km/h, mis jääb kehtima ka edaspidi kohtades, kus omavalitsus ei otsusta seda muuta.

Tallinn soovib, et ka päeval saaks kiirust piirata

Majandusministeeriumi pakutud lahendus on poolik, sest Tallinn saaks eelnõu järgi elektritõukside kiirust piirata vaid öötundidel ja varahommikul, ütles ERR-ile Tallinna linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski (SDE).

"Eelnõu lähtub arusaamast, et tihtipeale on selles ajavahemikus elektritõukerataste juhid joobes, mistõttu on nad ohtlikud. Tegelikult jääb lahendamata jalakäijate turvatunde põhiprobleem, et kõnniteedel, haljasaladel tuntakse end ohustatuna 25 km/h kihutavatest tõukeratastest. See probleem ei avaldu mitte öistel tundidel, kui lapsed ja teised jalakäijad kodus magavad, vaid just nimelt päevasel ajal," lausus Ossinovski.

Tema sõnul ei plaaniks Tallinn päevasel ajal 25 km/h-st madalamaid kiiruspiiranguid üle linna, vaid seal, kus on palju jalakäijaid ja teed kitsamad.

"Eks seal on tehnoloogiline küsimus, kui täpselt seda on võimalik teha ehk kui täpne on konkreetse elektritõukeratta GPS, et saaksime piiranguid rakendada. Pikematel-laiematel kergliiklusteedel, näiteks Paldiski maanteel, pole küsimustki, et võib ka 25 km/h sõita, aga kohtades, kus jalakäijaid palju, seal on asjakohane kiirust piirata," ütles ta.

Piirangud kehtiksid, nagu eelnõuski kirjas, renditõuksidele. Kokkuleppel rendifirmadega on Tallinnas ka praegu üsna ulatuslikel aladel renditõukside kiirus piiratud vähemaks kui 25 km/h.

Trahvid kümme korda suuremaks

Seaduse järgi on keelatud jalgratturil, kergliikuri- ja pisimopeedijuhil juhtida sõidukit joobeseisundis. Joobes juhtimise eest saab teha trahvi kuni 10 trahviühikut ehk 40 eurot.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kuna senine karistus ei ole mõjutanud juhte hoiduma alkoholi mõju all juhtimast, kehtestatakse neile juhtidele samad trahvimäärad, mis mootorsõiduki juhtidele: 100 trahviühikut ehk 400 eurot.

Eelnõu järgi kehtestatakse jalgratturile, kergliikuri- ja pisimopeedijuhile ka joobe piirmäär: ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25 milligrammi või rohkem.

Parkimine saab selgemaks

Eelnõuga sätestatakse ka kergliikurite parkimisviis: kergliikur tuleb parkida eemale sõidutee äärest ja rööpselt jalgtee, kõnnitee või jalgratta- ja jalgtee äärega ning kergliiklustee äärest takistuse puudumisel mitte kaugemal
kui 0,2 meetrit. Kehtima jääb ka 1,5-meetrine läbipääsuala nõue ehk tee ääres parkides tuleb jätta teistele liiklejatele vabaks vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa.

Veel täpsustatakse muudatusega, et jalgratast, kergliikurit ja pisimopeedi võib peatada ja parkida kõnnitee, jalgtee, jalgratta- ja jalgtee ääres ka väljaspool asulat. Kehtiva korra järgi on lubatud jalgratta, kergliikuri ja pisimopeedi parkimine kõnniteel vaid asulas.

Paika jääb see, et kergliikuri mootori lubatud võimsus on kuni 1 kilovatt, see on mõeldud ühele inimesele ning seal ei või olla istekohta, välja arvatud tasakaaluliikur, kus võib istekoht olla.

Teatud nõuetele mittevastavate kergliikureid siiski lubatakse kasutada: üleminekusätte järgi loetakse kergliikuriks ka enne 2020. aasta 1. augustit turul
kättesaadavaks tehtud ühe inimese vedamiseks ette nähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, mis ei pruugi suurima lubatud võimsuse nõudele vastata.

Transpordiameti tellitud küsitlusuuringute järgi on elektritõukerataste kasutamine elanikkonna hulgas tõusutrendis ja on jõudnud 2019. aasta 9 protsendilt käesoleva aasta 27 protsendini. Viimase 12 kuu jooksul on elektritõukerattaga liigelnud 27 protsenti elanikkonnast ehk umbes 300 000 inimest. Eelmise aastaga võrreldes on lisandunud viis protsenti ehk ligikaudu 62 000 kasutajat. Kaks kolmandikku elektritõukeratta kasutajatest on kasutanud peamiselt laenutatud elektritõukeratast.

Peamine probleem on kasvanud õnnetuste arvu, sealhulgas alkoholi mõju all toimunud õnnetuste arv. Kaks kolmandikku õnnetustest on toimunud laenutõuksidega. Samas on suur osa, pea kolmveerand õnnetustest kukkumised ehk niinimetatud ühesõidukiõnnetused.

Veose laadimise ajal kõnniteel parkimine muudetakse lühemaks

Eelnõus täpsustatakse ka veose laadimise ajal parkimist. Praktikas pargitakse kõnniteele sisselülitatud ohutuledega sõiduk ja hiljem põhjendatakse taolist käitumist veose laadimisega ning selle aja sisse kiputakse arvestama dokumentide vormistamist, märgitakse seletuskirjas.

Probleemiks on see, et kehtivat seadust tõlgendataks nii, et dokumentide vormistamine, mis võib võtta vahel tund või enamgi, loetakse veose laadimise aja hulka. Muudatusega võib juht peatada sõiduki veose peale- või mahalaadimise ajaks ning pärast veose peale- või mahalaadimist peab sõidukijuht vabastama kõnnitee.

Muutus on ka see, et sõiduk lubatakse peatada veose peale- või mahalaadimise ajaks lisaks kõnniteele ka jalgratta- ja jalgteel.

Veose laadimiseks peatunud sõiduk peab jätma jalgratturile, jalakäijale,
kergliikurijuhile, pisimopeedijuhile, robotliikurile vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse teeosa.

Tuul: seadusemuudatus ei tegele juurprobleemiga

Elektritõukerataste ettevõtte Tuul tegevjuht Jaan Kekišev kommenteeris, et omavalitsuste õigused tekitavad probleeme.

"Sisuline juurprobleem, millega me tegelema peaksime, on linnaruumi ebaõige planeerimine ja antud seadusemuudatus selle juurprobleemiga ei tegele. Vastupidi, juurprobleemiga tegelemise asemel me anname kohalikele omavalitsustele õiguse keelustada nende jaoks ebamugavad renditeenused," sõnas Kekišev.

Tallinna abilinnapea Tanel Kiik (KE) ütles, et midagi keelustada plaanis ei ole, kuid mõni reegel tuleb rangemaks muuta.

"Kergliikurite piirkiirus on seadusest tulenevalt 25 kilomeetrit tunnis. Tallinnas on kindlasti piirkondi, eestkätt vanalinn, südalinn ja võib-olla ka veel mõni kesklinna tänav, kus eda tunnikiirust tuleks tuua 15 kilomeetri tasandile. Samamoodi on parkimisega seonduvaid kohti, mida me tahame muuta ehk praegu on ka koostöös elektritõukerataste pakkujatega teatud parkimispoliitikat püütud korraldada, aga uus seadus annaks võimaluse meil selgemalt reguleerida," rääkis Kiik.