Paet: ühe saadiku korruptsioonist märksa hullem on saja saadiku Vene-meelsus

Urmas Paet.
Urmas Paet. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Euroopa Parlamendi asepresidendi Eva Kaili kinnipidamine korruptsioonikahtluse alusel kahjustab kindlasti parlamenti, kuid arvestades parlamendi ja eriti selle üksikute saadikute mõju, siiski üle paisutatud, ütles Eestist valitud eurosaadik Urmas Paet. Hoopis rohkem tuleks tähelepanu pöörata Venemaa mõju all olevale sajakonnale eurosaadikule, märkis Paet.

"Iga selline asi mõjub loomulikult halvasti. Aga ma arvan, et võrdlus nende riikide probleemidega ei ole kohane," ütles Paet vastuseks ERR-i viitele, et varasemalt on Euroopa Parlament süüdistanud Ungarit ja Poolat korruptsioonis. "Praegu on ikkagi tegemist mõne kahtlustusega ja seda kindlasti ei saa vaadelda süsteemse käitumisena. Lisaks tekitab minus küsimuse, mis mõte on üldse Kataril või mõnel muul riigil anda mõnele Euroopa Parlamendi liikmele tohutuid hüvesid, sest üks või kui neid isegi on neli, ei suuda mõjutada parlamendi otsuseid ega tööd," lisas ta.

Paet meenutas, et alles eelmisel plenaaristungil, Kataris alanud jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal, võttis Euroopa Parlament vastu väga kriitilise otsuse Katari suhtes. "Ka see näitab väga selgelt, et sa võid ju mingitele tüüpidele maksta tohutuid summasid, aga tegelikult selleks, et üht või teist otsust parlamendis teha, on vaja on vaja nelisada inimest. Ka viisavabaduse otsus on lõpuks liikmesriikide otsus," rääkis ta.

"Nii et selles mõttes jääb hämaraks, mis mõtet üldse on üht, teist või kolmandat parlamendi liiget niimoodi üritada kuhugi mässida. Sest mõju on ikkagi väga-väga väike," tõdes ta.

Paet meenutas ka Kaili on praegu ajutiselt parlamendi asepresidendi kohalt kõrvaldatud, aga selleks, et ta üldse asepresidendi koha pealt tagasi kutsuda, on vaja parlamendi hääletust. Lisaks on sotside fraktsioon ta välja arvanud oma liikmeskonnast.

"Nii et sellised poliitilised sammud on parlament ju enamjaolt juba teinud. Mis puudutab õiguslikke ja kriminaalõiguslikke samme, siis need on täna Belgia riigi käes. Nii et noh, seda on siit kõrvalt raske kommenteerida, kui kaua ja mismoodi Belgia riik neid asju edasi menetleb," ütles ta. "Eks kella saab kõvasti lüüa. See, et parlamendis on üle seitsmesaja liikme ja kui nüüd on mõne liikme suhtes kahtlustus, siis propagandistlikult saab seda muidugi ära kasutada."

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola peatas laupäeval parlamendi asepresidendi, korruptsioonikahtluse alla sattunud kreeklanna Kaili volitused. Europarlamendiga seotud viie inimese kinnipidamine Belgia politsei poolt on vaatlejate sõnul kaasa toonud Brüsselis viimaste aastate suurima korruptsiooniskandaali. Väidetavalt olid nad võtnud vastu sadu tuhandeid eurosid Katarilt, et selle huve Brüsselis esindada.

Suurem mure on Vene mõju

Paeti sõnul on hoopis suurem mure Venemaa mõju Euroopa Parlamendile.

"Sisuliselt on minu meelest palju suurem probleem see - ja sellest millegipärast sellise kõlavusega ei räägita - et siin on otseselt Vene mõjusfääris läbi aegade, isegi praegu Vene agressiooni ajal, sadakond Euroopa Parlamendi liiget," ütles Paet. "Kui vaadata hääletusi, kus isegi kõige elementaarsemates inimlikes asjades ikkagi umbkaudu sada Euroopa Parlamendi liiget hääletavad sellistele resolutsioonile vastu, mis Venemaalt midagi nõuavad või Venemaad hukka mõista või Ukrainat aidata tahavad. Minu meelest see on kümnetes, kui mitte sadades kordades tõsisem asi" rõhutas Paet.

"Ma tahaksin näha selle ümber ja nende saadikute ümber sellist müra. Nii et see on teatud mõttes on see ebaproportsionaalne," märkis ta.

"Muidugi, see on halb, kui kuskil on selline juhtum ja kui see nüüd ka tõendust leiab. Aga mõju Euroopale ja Euroopa julgeolekule on kordades ja kordades suurem selles, et siin parlamendis istub suur seltskond saadikuid, kes tuimalt ka Vene agressiooni ajal ikkagi esindavad siin Venemaa huve," tõdes Paet.

Olukord Ungariga tõstab teemaks ühehäälsuse nõude

Kommenteerides Ungari tegevust 18 miljardi euro suuruse laenu andmise takistamisel Ukrainale, tõi Paet esile ühehäälsuse nõude selliste otsuste juures.

"See on näide sellest, et tegelikult on ju mitu aastat olnud juba juttu sellest, et on teatud otsuseid, kus tuleks loobuda konsensuspõhimõttest. Nüüd me näeme järjest, mida see tegelikult tähendab, kui on konsensuse nõue sellistes otsustes ja kus üks või teine riik saab blokeerida kõigi ülejäänute tahte ja eriti sellistes väga karmides keerulistes oludes, nagu Vene agressioon Ukraina vastu on," rääkis Eesti eurosaadik ja endine kauane välisminister.

"Nii et nagu on ka hoiatatud ja nagu ma ka olen juba varem sellest rääkinud, et mingil hetkel võib see kujuneda ohtlikuks ja praegu ta selleks on juba kujunenud," tõdes Paet.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: