"Kooskõlastusele saadetud metsanduse arengukava uus variant näeb ette, et metsa raiemaht peab vähenema, muidu me ei suuda täita meie seatud kriteeriume, kus paneme oluliselt rohkem rõhku elurikkusele ja metsa ökosüsteemile," ütles Kallas kolmapäeval ERR-ile.

Kallase sõnul tõstetakse arengukava eelnõus esile, et metsandus peab tagama metsa ökosüsteemi ja kliimaeesmärgid ning arvestama ka elurikkusega. "Varasemalt oli nii, et ta peab arvestama metsa, ökosüsteemidega ja teiste asjadega, aga minu jaoks oli see liiga üldsõnaline, ma tahtsin, ta peab tagama," selgitas minister rõhuasetuse muutust.

"Mis tähendab, et tulevikus peab Eestis raiemaht vähenema, kui me tahame tagada metsa ökosüsteemi ja kliima väärtused, mis meile on siis pandud," ütles ta ning lisas, et seda on öelnud ka kõik eksperdid.

Kallas ütles, et kokku tehti arengukavas umbes 15 muudatust.

"Võib-olla mõõdikutest oli kõige suurem muudatus see, et praegusest arengukava projektist läks välja, et metsanduse arengukava raames ei tohi majandatava metsa pindala väheneda ehk see oleks sisuliselt selge punane joon, et järgmised kümme aastat majandatav mets Eestis ei vähene. Aga me ei saanud sellist mõõdikut sisse jätta, sest see tegelikult ei võimalda isegi ühte protsenti näiteks majandusmetsa vähendada, kui selleks peaks elurikkuse ja ökosüsteemi säilitamiseks vajadust olema. Ehk sellise mõõdiku võtsime välja, mis minu hinnangul sidus ära metsanduse arengukava ühe selge joonega ja kõik ülejäänud punktid ei oleks täitnud enam enda eesmärki," selgitas minister.

Küsimusele, mis on siis uues arengukava eelnõus soovitatav aastane raiemaht, vastas Kallas, et seda pole seal üheselt kirjas.

"Raiemahtu ei saanud konkreetselt öelda, seal on vahemikud. Kas ta on üheksa kuni üksteist või alla selle – kui me tahame, et Eesti metsamaa näiteks seoks CO2 või tagaks metsa ökosüsteemi säilimise, siis see tähendab igal juhul, et raiemaht peab langema," ütles ta. "Aga kas ta on nüüd kaheksa, kaheksa ja pool, on ta üheksa, on ta seitse – selliseid asju me ei pannud sisse, sest meie jaoks on eesmärk ju teine: meil ei ole eesmärk konkreetne raiemaht Eestis, vaid meil on eesmärk, et Eesti metsad oleks majandatud kestlikumalt, seoks rohkem süsinikku ja arvestaksid paremini ka erinevate kliima ja ökosüsteemi eesmärkidega," lisas ta.

"Meie eesmärk on see, et Eesti mets oleks hoitud, mitte see, võtame x hektareid maha. Eesmärk on see, et metsa ökosüsteem oleks kaitstud ja kliimaeesmärgid täidetud," kordas minister.

Ministeeriumi pressiesindaja saadetud täpsustuse kohaselt näeb arengukava ette liikuda metsade majandamisel ühtlase metsakasutuse poole. Vastavat mõjuhinnangule jääks aastane raiemaht sel juhul vahemikku 9-11 miljonit tihumeetrit. Seda, milliseks raiemaht tegelikult kujuneb, otsustab valitsus.

Praegune aastane raiemaht on Eestis 10–12 miljonit tihumeetrit.

Eelnõusse on kirjutatud ka näiteks soovitus seadusemuudatusteks. Esimene soovitus pikendataks metsa uuendamise aega – nii saab vältida suurte lagedate koondumist ja teine soovitus piiraks raielangi maksimaalse suuruse praeguselt seitsmelt hektarilt viie hektarini, öeldakse keskkonnaministeeriumi pressiteates.

Keskkonnaminister Madis Kallas ütles pressiteates vahendusel, et tema esitatud arengukava on riigikogule ettepanek kompromissiks. "Loodan, et riigikogu võtab arengukava menetlusse, kaasab vajadusel veel kõiki osapooli ning jõuame lõpuks ühiskondliku otsuseni, kuidas me edaspidi Eesti metsi kaitseme ja majandame," märkis Kallas.

Keskkonnaministeeriumi soov on, et arengukava jõuaks tuleva aasta algul riigikogusse.

Keskkonnaminister kirjutas alla ka metsanduse arengukava keskkonnamõjude ja teiste oluliste mõjude hindamisele.

Hindamise töid koordineeris OÜ Maves. Esmakordselt on arengukavas hinnatud mõjusid nii laialpõhjaliselt, et vaadeldi kõik eluvaldkondi, mitte ainult looduskeskkonda. Seepärast hindasid eksperdid mõjusid lisaks ka majandusele ning sotsiaal- ja kultuurivaldkonnale.

Mõjude hindamisel ei tuvastatud ühtegi otsest vastuolu mõne teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgiga või selle mõõdikuga. Samuti ei leitud eksperthinnangu ja kontrollküsimustiku põhjal ühtegi asjaolu, mille tõttu peaks mingi MAK-i eesmärgi või meetme ümber sõnastama.

Küll on mõjude hindamise aruandes välja toodud mitu ettepanekut, millega peab arengukava rakendamisel arvestama. Samuti rõhutavad aruande koostajad, et MAK-i elluviimisel peab tekkivaid keskkonnamõjusid järjekindlalt seirama ja vajadusel kehtestama leevendusmeetmeid.