Metsanduse arengukava koostamisega, mis peaks paika panema Eesti metsade käekäigu ja majandamise põhimõtted ja normid kümneks aastaks, alustas juba Jüri Ratase valitsus 2018. aastal. Vahepeal on läinud aeg edasi ja 10-aastasest perspektiivist on järele jäänud vaid kaheksa. Kui eelnõu seaduseks saab, peaks selle alusel toimetatama 2030. aastani.

Peamiselt on ühiskonnas tõstnud vererõhku metsade raiemahu küsimus, milles kuidagi kokkuleppele ei jõuta. Uue arengukava kohaselt peaks aastane raiemaht praegusega võrreldes pisut vähenema.

"Erinevaid arengustsenaariumeid kaaludes leiti, et selline ühtlase kasutuse vahemik saaks olla 9-11 miljonit tihumeetrit aastas," rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. "Eelmine arengukava seadis selliseks optimaalseks mahuks 12-15 miljonit tihumeetrit aastas. Selle perioodi keskmisena raiuti ligikaudu 11 miljonit ja nüüd siis on see 11 miljonit pigem lagi uuel perioodil."

Nagu metsanduse arengukavadele juba tavaks saanud, ei ole ka selle versiooniga rahul ei looduskaitsjad ega ka puidutöösturid.

"Praegu paraku on ikka nii, et ka järgmiseks 10 aastaks ta põlistab seda intensiivset metsamajandamist," ütles Keskkonnaõiguse Keskuse konsultant Kärt Vaarmari.

Selle peamiseks tagajärjeks on aga Eesti suutmatus täita oma kliimaeesmärke.

"Meil on selline põhimõte, et mets peab suutma siduda seda süsinikku, ta tasakaalustab seda, mida me kasvuhoonegaasidena välja heidame Eesti riik heidab tegelikult ju väga palju  ja meil on selle aasta andmed, et enam ei seo, tal ei ole enam seda tasakaalustavat rolli," rääkis Vaarmari.

"Ma olen nõus, et metsanduse arengukava ei ole parimal viisil kliimaeesmärkidega kooskõlas, sest et kui me vaatame pikka perspektiivi, siis on selge, et on kriitilise tähtsusega, et metsad oleksid süsinikku siduvas rollis. Selleks oleks vajalik, et metsad oleksid õigel hetkel uuendatud. Me teame, et täna on küpsete metsade osakaal üsna kõrge ja kliima seisukohast oleks õige neid metsi majandada," ütles metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja.

Kui looduskaitsjate hinnangul võimaldab uus arengukava raiuda liiga palju metsa, siis metsatöösturite hinnangul jälle liiga vähe. Kui palju oleks paras, ei soovi Välja öelda.

"Raiemaht on lõppude lõpuks kombinatsioon väga erinevatest teguritest ja ma ei arva, et seda tegelikult selliselt poliitiliselt peaks nii jõuliselt otsustama. Me peame lähtuma, mis on meie majandusmetsade koosseis ja küpsete metsade tagavara. Me peame lähtuma, mis on turutingimused ja mis on ilmastikutingimused," ütles Lamp.

"Kui nimi ütleb, et tegemist on arengukavaga, siis sisu ei kipu seda välja tooma. Pigem on tegemist siis kas taandarengukavaga või äärmisel juhul paigaltammumise kavaga."

Vaatamata sellele, et kõik huvilised on kriitilised, on keskkonnaministeerium lootusrikas, et riigikogus suudetakse leida vajalik poliitiline konsensus.

"Tahaks uskuda, et kui arengukava riigikokku jõuab, siis on seal piisavalt veel menetlusnädalaid, et see jõuaks ka otsuseni selle valitsuse ajal," ütles Lamp.

Keskkonnaminister Madis Kallas tõdes kriitika peale, et metsanduse arengukavaga polegi võimalik ühiskondlikku kokkulepet saavutada. Minister leiab, et raiemahtude küsimus pole eelnõus peamine ning tunnistab, et sellele ei jõutud aruteludes piisavalt tähelepanu pöörata.

"Ma arvan, et see on praegu parim võimalik alternatiiv. Ja kui riigikogu arvab, et see ei ole piisavalt hea, siis see on juba järgnevate arutelude küsimus," ütles Kallas.