"Sõjaline initsiatiiv on jätkuvalt Ukraina poolel. See on kindlasti Ukraina perspektiivist positiivne. Ukraina avaldab jätkuvalt survet nii põhja- kui lõunarindel. Kuigi rinne ise ei ole nädalaid muutunud, siis teatud ettevalmistavad tegevused nii oma logistika korraldamiseks, vägede organiseerimiseks kui ka vastase tagalas süsteemne raketi- ja kaugtulelöökidega vastase nõrgestamine – see kõik toimub," ütles Märk.

Teiselt poolt on Vene väed aktiivsed Bahmuti ja Donetski linnade joonel, kus üritavad igapäevaselt vasturünnakuid ja initsiatiivi hoida. Märk ütles, et Venemaa selge huvi on sundida ukrainlasi vaherahule ning rinnetel allajäämist kompenseeritakse korraldades rünnakuid tsiviiltaristule.

"Vene Föderatsiooni president ei ole oma algsetes sõja eesmärkides grammigi tagasi andnud ja tema eesmärk on jätkuvalt Ukraina täielik kontrollimine," ütles Märk.

Strateegilises kommunikatsioonis toimub praegu rohkem kui lahinguväljal, sõnas Märk. Ukraina ametiisikud on avaldanud, et Venemaa on ette valmistamas uut rünnakute suunda.

"Ukraina kaitseväe juhataja on öelnud oma avalduses, et Vene Föderatsioon valmistab ette kuni 200 000 võitleja suurusega väegrupeeringut ja üks potentsiaalne rünnaku suund võib olla uuesit Valgevene suunalt Kiievi peale. Ka president Putin tegi 7. detsembril avalduse, et septembri lõpust osaline mobilisatsioon, millega mobiliseeriti väidetavalt 300 000 võitlejat, nendest 150 000 on juba rindele saadetud ja teine 150 000 väljaõppes. Nemad on selle avalduse põhjal mõeldud rindele saatmiseks ajaraamis veebruar-märts," kirjeldas Märk.

Märk ütles, et sellisel grupeeringu moodustamisel võib teatud tõepõhi all olla ning ka Ukraina kaitseväejuhataja on öelnud, et uue rünnakusuuna avamine võib toimuda kõige halvema stsenaariumi puhul juba jaanuaris.

"Kui palju on nendes avaldusetes strateegilist kommunikatsiooni ja infooperatsiooni – võib-olla ka lääneliitlaste suunal, et ka lääneliitlaste abi Ukrainale ei raugeks – eks seal võib olla nii ühte kui teist," sõnas Märk.

Mobiliseeritute võitlusvõime on Märki sõnul tunduvalt madalam kui oli sõja alguses rindele saadetud elukutseliste väeosadel.