Eelmise aasta oktoobris leppisid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) vahendusel tulumaksumiinimumi kehtestamises kokku 136 riiki. Selle rakendamine on toimunud aga aeglaselt, ükski riik pole veel seda seadusena vastu võtnud. 

Euroopa Liidus blokeerisid seaduse vastuvõtmist Poola ja Ungari. Neljapäeval kiitis EL heaks direktiivi, mille kohaselt kehtestatakse suurtele firmadele miinimummaks. Sellega said läbi mitu kuud kestnud pingelised läbirääkimised. 

EL-i-riigid peavad nüüd 2023. aasta lõpuks kandma direktiivis sätestatud ettepanekud üle siseriiklikesse õigusaktidesse. Kui riigid seda ei tee, siis võidakse nad suunata Euroopa Kohtusse, vahendas Financial Times.

Suurte hargmaiste ja riigisiseste kontsernide või äriühingute puhul, kelle aastakäive on kokku vähemalt 750 miljonit eurot, maksustatakse kasum minimaalselt 15 protsendilise maksumääraga. OECD hinnangul mõjutab miinimummaks 1800-2000 ettevõtet, mille peakorter asub Euroopa Liidus. 

OECD tippjuht Achim Pross ütles, et direktiivi heakskiitmine oli tehingu õnnestumise jaoks oluline moment. Prossi sõnul tekib nüüd doominoefekt, mille tulemusel kiirendavad teised riigid selle rakendamise jõustamist.

"EL-i kokkulepe oli oluline, kuna nüüd saavad sellega edasi minna ka teised riigid, kes toetavad seda maksu, kuid ei taha selle kehtestamisel olla esimesed," ütles Washingtonis asuva advokaadibüroo Caplin & Drysdale maksuspetsialist Peter Barnes

USA proovis 15-protsendilist alampiiri kehtestada juba varem, kuid jättis OECD kokkuleppest välja olulised meetmed. Nende hulgas olid meetmed, mille eesmärk on kaotada hargmaiste firmade praktika asutada tütarfirmasid maksuparadiisides. 

"USA firmadele oleks väga keeruline järgida nii USA kui ka OECD reegleid, EL-i otsuse tõttu peaks kongress proovima neid süsteeme ühtlustada," ütles Barnes.