Moldova luure- ja julgeolekuteenistuse direktor Alexandru Musteata ütles hiljuti TVR Moldovale, et Venemaa võib tungida Moldovale 2023. aastal sõjaliselt kallale.

Musteata sõnul analüüsivad Moldova võimud mitmeid erinevaid stsenaariume, mille kohaselt võivad Vene väed tungida läbi Põhja-Ukraina Moldova territooriumile. Direktori sõnul oleneb stsenaariumite realiseerumine sellest, kuidas kulgeb edasi Venemaa sõda Ukraina vastu.

"Küsimus ei ole mitte selles kas Vene Föderatsioon teeb uue pealetungi Moldova territooriumi suunas, vaid millal see juhtub: kas järgmise aasta algul jaanuaris, veebruaris või hiljemalt märtsis, aprillis. Selle info kohaselt, mis meil on, soovib Vene Föderatsioon kaugemale tungida. Selle eesmärgiks on tekitada maismaaühendus Transnistria piirkonnaga, mis on Moldova vabariigi osa. Me saame kindlalt öelda, et nad [Vene väed] soovivad sinna jõua... Mis sellele järgneks, mis on kavatsused Chisinau [Moldova pealinna] suhtes... see on väga suur risk".

Transnistrias Cobasnas paikneb Euroopa suurim laskemoonaladu

Juunis Moldova luurejuhiks saanud Musteata lisas, et Transnistrias Cobasnas paikneb ka Euroopa suurim laskemoonaladu ning seda valvavad praegu kohalikud Vene väed. Ühe hüpoteesi kohaselt soovivad Vene väed kasutada sealset laskemoona sõjategevuseks.

Moldova võimude teatel asub Cobasnas ligikaudu 20 000 tonni laskemoona. Laskemoonaladu rajati juba 1940ndatel Nõukogude Liidu poolt, meenutas aprillis The Wall Street Journal, kui seal lähedases toimusid kevadel salapärased plahvatused.

Nii Moldova kui lääneriikide esindajad on kinnitanud, et rahvusvahelistel vaatlejatel pole lubatud laskemoonalao seisukorda kontrollida. Venemaa lubas 1999. aastal OSCE Istanbuli tippkohtumisel viia Transnistriast välja nii oma sõdurid kui ka likvideerida Cobasna laskemoonaladu. Venemaa pole tänaseni kumbagi teinud, väites, et peab kaitsma piirkonna venekeelsete elanike huve.

Moldova endised kaitseministrid peavad Vene invasiooni ebatõenäoliseks

Moldova endine kaitseminister Anatol Salaru ütles TVR Moldovale, et tema hinnangul on Venemaal küll tahe, kuid puudub suutlikkus Moldova okupeerimiseks. Salaru sõnul ei ole Venemaal mingit võimalust Ukraina alistamiseks ning Transnistriani jõudmiseks.

Kui aga Transnistriast peaks Moldovale tekkima sõjaline oht, siis sekkuksid Salaru sõnul ukrainlased ning tema sõnul "paari tunni jooksul likvideeriksid selle sõjalise ohu". Endine kaitseminister tõi ka esile, et Vene väed pole Ukrainas enam edasi tungimas, vaid kaitses.

Ka teine endine Moldova kaitseminister, Vitalie Marinuata tõi esile, et Moldova luurejuhi kommentaarid võisid olla eelkõige Transnistria kohta, mitte ei tähendanud kogu Moldova vallutamist. Ka Marinuata rõhutas, et Moldova on Vene Föderatsiooni fookuses, kuid ka tema ei näe kuidas Venemaa suudaks paari kuuga edeneda nii kiiresti, et suudaks Moldova vabariiki ohustada.

Venemaa sõda Ukraina vastu mõjutab Moldovat juba praegu

Venemaa sõda Ukraina vastu on Moldovat juba mitmel erineval viisil mõjutanud. Kuna Moldova on seotud Ukraina elektrivõrguga, siis on Vene raketirünnakud Ukraina elektritaristule viinud varem ka Moldovas elektrikatkestusteni.

Samuti on kõrge gaasi hind osutunud riigile üle jõu käivaks ning Moldova läänemeelne valitsus on palunud Euroopa Liidult majanduslikku abi gaasi eest tasumisel.

Gaasipuuduse tõttu kuulutati oktoobris Moldova separatistlikus ja venemeelses Transnistria piirkonnas välja eriolukord.

Transnistrias asub praegu ligi 2000 Venemaa nö rahuvalvajat, kelle kohalolu küsimus on välispoliitika instituudi teadur Igor Gretski hinnangul Moldova sisepoliitikas teravalt tõusetunud.

Vene relvajõudude keskringkonna asejuht kindralpolkovnik Rustam Minnekajev ähvardas 23. aprillil, et Vene väed soovivad kontrollida kogu Lõuna-Ukrainat, et jõuda lõpuks Transnistriani. Minnekajev märkis, et ka Transnistrias "surutakse alla venekeelset kogukonda".

Riiklike tunnustega, kuid riigina tunnustamata Transnistria tekkis peale Nõukogude Liidu kollapsi, kui piirkonnas elanud venekeelsed inimesed ei olnud nõus Moldova iseseisvumisega.

Samuti kardeti Moldova taasühinemist Rumeeniaga, mille osa Moldova oli kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Transnistria separatiste toetasid tollal võitluses Moldova valitsusvägedega ka seal asunud Vene sõdurid.

Ukraina luure: Venemaa ei valmista ette uut suurt pealetungi Ukraina vastu

Ukraina kaitseministeeriumi sõnul ei ole teateid, et Vene väed valmistaksid ette uut suurt pealetungi Ukraina vastu ütles Ukraina kaitseministeeriumi luurepeadirektoraadi (GUR) juht Andri Jusov laupäeval Ukraina televisioonile.

Ukraina kaitsejõudude ülemjuhataja, kindral Valeri Zalužnõi väitis hiljuti ajakirjale The Economist, et Venemaa valmistab ette vägesid uueks suureks rünnakuks Ukraina vastu, mis võib tulla juba jaanuaris, kuid pigem kevadel.