Kui nii Euroopa Keskpank kui ka Eesti Pank on võtnud oma rahapoliitikaga suuna inflatsiooni ohjeldamisele, siis valitsuse eelarvepoliitika, vastupidi, kütab inflatsiooni ja jätkuvat hinnakasvu, tõdeb keskpank.

"On avaliku sektori töötasu tõusud, mis on küllaltki ulatuslikud; miinimumpalga tõus, mis abistab ennekõike madalamat palka teenijaid; ja ka inflatsioon jääb argumendiks, miks palkasid tõsta, nii et uue aasta palganumbri kasv saab keskmiselt tõenäoliselt olema umbes 9-10 protsenti," ütles Eesti Panga prognoositiimi juht Rasmus Kattai.

Kui veel tänavu kolmandas kvartalis said ettevõtjad kasvatada hinnatõusude kiuste oma kasumeid, siis uuest aastast peaks see pidurduma, sest inimestel hakkavad säästud lõppema ja väljaminekuid planeeritakse hoolikamalt.

Krediitkaartide kasutuses suurt muutust toimunud ei ole, küll aga on mõnevõrra kahanenud hoiused.

"Kui me elame sellises keskkonnas, kus sul on inflatsioon ikkagi kahekohaline, lisaks ka muud hinnad ümberringi kõik tõusevad, siis inimesed peavad mingil hetkel oma hoiuseid kasutama," rääkis Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

"Aasta algusest on hoiused suures pildis ikkagi veel kasvus, aga nüüd, kui me võrdleme kuust kuusse liikumist, siis on hoiused ca 0,7 protsenti vähenenud. Tarbimine tervikuna on kahanenud ja tõenäoliselt ikkagi uue aasta alguses kahaneb veel. 68 protsenti kliendibaasist ikkagi täna elab meil palgapäevast palgapäevani," rääkis Ulla.

"Järgmisel aastal tõenäoliselt tervikuna me näeme umbes protsendi jagu väiksemat tarbimismahtu võrreldes selle aastaga. Aga aasta teises pooles inimeste ostujõud hakkab ikkagi hoogu juurde saama ja kasvab, sest palgakasvu tempo hakkab ületama hinnakasvu," ütles Kattai.

Kattai sõnul võtab ostujõu taastumine sellele tasemele, kust see eelmisel aastal langema hakkas aega. "Ilmselt oleme siis languseelsel tasemel tagasi 2025. aastal alles."