Terras: Saksa relvaprobleemide taga on alarahastatus ja vähene hooldus
Skandaalsed paljastused sellest, kui halvas seisukorras on Saksa armee relvastus, peegeldavad kauase hooletusse jätmise tagajärgi ning raskusi ülikeeruliste süsteemide hooldamisel, ütles Euroopa Parlamendi liige, endine kaitseväe juhataja Riho Terras.
"Väga palju probleeme põhjustab Saksamaal ikkagi see, et aastakümneid on Bundeswehr (Saksa kaitsevägi – toim.) alarahastatud ja kogu see elutsükli hooldus, sealhulgas varuosade tarned on olnud väga madalad või peaaegu mitte. Panzerhaubitze 2000 ei ole väga intensiivses kasutuses olnud ja sellest tulenevalt nüüd, kus järsku nende kasutusintensiivsus väga oluliselt tõusis, läks enamus nendest katki," rääkis Terras kolmapäeval Vikerraadio saates "Uudis+".
Meediasse lekkinud Saksa kaitseministeeriumi viimase hinnangu kohaselt on kaks kolmandikku Saksamaa tänapäevasest suurtükiväe varustusest kasutuskõlbmatu. Nimeliselt tuuakse välja Saksamaal toodetud liikursuurtükid Panzerhaubitze 2000, kus Ukrainale saadetud 14 sellisest haubitsast vähemalt kuus saadeti varuosade nappuse tõttu Leetu remonti. Saksamaal endal olevat aga 105 sellisest suurtükist ainult pooled töökorras.
Hiljuti selgus ka, et kõik 18 õppusel osalenud Saksa lahingumasinat Puma lakkasid töötamast. Pumaga seotud probleemide tõttu peab Bundeswehr kasutama tihti nende eelkäijaid, 1970. aastatel toodetud Mardereid.
"Selles ei ole midagi hämmastavat. Ma ei ütle, et Panzerhaubitze 2000 oleks halb relvasüsteem, vaid see, et keeruline relvasüsteem nõuab kallimat ja rohkemat hooldust. Praegu ma arvan, et see on sellest tingitud," märkis Terras.
"Kõik relvasüsteemide teemad on seotud väga palju sellega, et Saksamaa sõjatööstus on alati silma paistnud, sellega, et nad püüavad olla kõige moodsamad ja tehnoloogiliselt kõige keerulisemad, kõige viimase sõna peal," selgitas Terras. "Kui võrrelda Panzerhaubitze 2000 liikursuurtükiga K-9-ga, siis see ongi lihtsalt see, et üks on elektroonikat täis tippmodernne, väga keeruline, relvasüsteem, teine on ehitatud ajateenijatele kasutamiseks. Võib-olla see oleks kui Mercedese S-klassi või isegi Maybachi autot võrrelda näiteks Hyundai või Kiaga. Mõlemad teevad töö suurepäraselt ära ja sõitja saab aru, et uks võib-olla käib kõvemini kolksuga kokku, aga tegelikult täidab sama funktsiooni. Ma arvan, et siin on see vahe," jätkas ta.
Sarnane on olukord ka uue jalaväe lahingumasina Pumaga, märkis erukindral. "See on 17 miljonit maksev tippmodernne relvasüsteem, mis läheb väga kergelt katki. Ja praegu ongi olukord, et Pumad on pea kõik rivist väljas ja kaalutakse tõsiselt, kas selle relvasüsteemiga üldse saab edasi minna. Neid on tellitud 350, töös on ainult 150 ja tegelikult ei ole Bundeswehri brigaadid praegu lahinguvõimelised, sest need relvad ei ole töökorras ja ei toimi," tõdes Terras.
Ta tõi Puma võrdlusena välja jalaväe lahingumasina CV90, mis on Pumast kolm korda odavam. "Kindlasti on võimekuse vahe palju väiksem ja mis kõige tähtsam, CV90-d on suhteliselt töökindlad ja neid on üle 1200 tehtud," ütles Terras.
Eurosaadik tõi esile ka Saksa relvajõudude drastilise vähendamise. "Kui mõtleme Bundeswehri suuruse peale, mis oli 1995. aastal kolmkümmend brigaadi, siis Saksa maaväe ülem ütles mulle, et täna mahub mu soomusvägi ära Allianz Arenale Münchenis (staadion – toim.) ja jääb veel ruumi cateringiks ka. Nii et, et see on see reaalne olukord," tõdes Terras. Tema sõnul on Bundeswehril praegu kolm brigaadi.
"Täna on Saksamaal reaalselt relvastuses 100 tanki, mis on ikka ülivähe ja 300 Pumat, nagu ma ütlesin, millest ainult 150 on reaalselt toimivad. Põhiraskust Saksa Bundeswehris kannab täna jalaväe lahingumasinana Marder, mis tuli esimest korda relvastusse 1971. aastal," lisas poliitik.
"Ja kui mõelda sellele, et umbes 20 miljardi ulatuses on veel puudu laskemoona relvastusele, mis praegu kasutusel on, siis me võime endale ette kujutada, kui keerulises seisundis Bundeswehr täna on," ütles Terras.
Terras kardab Euroopa lõhenemist
Terras ütles ka, et näeb seda, kuidas Saksamaa ja Prantsusmaa on hakanud Ukrainat survestama Venemaaga läbirääkimisi alustama ning see võib viia Euroopa lõhenemiseni
"Ma arvan, et Saksamaal ei ole selgelt aru saadud, mida see sõda Euroopa jaoks tähendab. Ma arvan et kui Saksamaa ja Prantsusmaa peaksid Ukrainat sundima läbi rääkima nii, et Ukraina ei saa tagasi oma maid ja Venemaa selgelt ei kaota seda sõda, siis võib see tähendada ka Euroopa ühtsuse lagunemist," leidis eurosaadik. "Väga selgelt ei saa Eesti sellist poliitikat toetada ja kindlasti ka Poola ja teised riigid. See viib selleni, et võib-olla saab Saksamaa mingisugused oma majandusprobleemid korraks lahendatud, aga kogu Euroopa Liit võib laguneda."
"Nii et mina ei ole optimistlik kahjuks ja ei näe, et sellised riigid nagu Prantsusmaa ja Saksamaa reaalselt oma sõjalist võimekust tõstaksid, et seda sõda võita," tõdes Terras.
Terras avaldas ka kartust, et kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski lähipäevil Washingtoni külastab, siis survestab ka USA juhtkond teda nõustuma läbirääkimisteks Venemaaga.
"Ma arvan, et ta kutsuti Washingtoni vaibale just selle jaoks, et teha talle selgeks, et me anname sulle relvi, aga hakka nüüd ka läbi rääkima - Putiniga tuleb leida ühine lahendus. Ma kahtlustan, et sedasi see on ja see on väga-väga halb uudis, kui see peaks nii olema. Ma arvan, et lähinädalatel me kuuleme, mis need arengud on," lausus Terras.
Toimetaja: Mait Ots