USA suurendab julgeolekuabi Balti riikidele
Ameerika Ühendriikide julgeolekuabi Balti riikidele kasvab tuleval aastal 20 protsenti, tõustes 225 miljoni dollarini.
Teisipäeval avalikustas USA kongress 2023. aasta valitsuse rahastamise seaduse, milles sisalduvas kaitse-eelarves toetab USA riike, mis on Venemaa agressioonist mõjutatud, kokku 350 miljoni dollariga.
Eelarve sisaldab ka 225 miljoni dollari suurust eraldist Balti Julgeolekuinitsiatiivi raames, mis on 45 miljonit dollarit ehk 20 protsenti enam kui tänavu.
Käesoleva aasta sisse jääb ka FMF (Foreign Military Fund) toetus, millega Eestile on eraldatud 140,5 miljonit dollarit, mis on ca 14 korda rohkem kui varasematel aastatel ja mis suuremas mahus läheb HIMARS mitmikraketiheitja süsteemide soetamiseks.
Lisaks Balti riikidele toetatakse teisipäevase otsuse põhjal 35 miljoni dollariga Poolat, 30 miljoniga Rumeeniat, 20 miljoniga Bulgaariat ja 40 miljoniga Gruusiat.
Rahastus on projektipõhine ja projektide elluviimist koordineerib USA relvajõudude Euroopa väejuhatus.
Ukraina toetuseks eraldatakse USA valitsuse rahastamise seadusega täiendavad 300 miljonit dollarit, lisaks juba antud üheksale miljardile.
2020. aastal loodud Balti Julgeolekuinitsiatiiv võimaldab Ühendriikidel süsteemsemalt toetada Eesti, Läti ja Leedu iseseisva kaitsevõime ja omavahelise koostalitlusvõime arendamist.
Möödunud aastal eraldati initsiatiivi raames Balti riikidele 169 miljonit dollarit. Tänu USA julgeolekuabile on Eesti, Läti ja Leedu suutnud mitmed oma sõjalise taristu ja võimearenduse projektid planeeritust kiiremini ellu viia.
Peamine fookus on olnud erioperatsioonide, õhukaitse, laskemoonavarude, mereolukorrateadlikkuse ja pikamaa kaudtule võimekuse arendamisel.
Kaitseministeerium teatas kolmapäeval ka sellest, et Eesti sai Euroopa Komisjonilt sõjalise mobiilsuse projekti rahastuseks 10,7 miljonit eurot. Projekti eesmärk on parandada liitlasvägede vastuvõtmist Tallinna lennujaamas ja oluliselt suurendada lennujaama kütusehoiustamise võimekust.
Toimetaja: Aleksander Krjukov