Eesti Energia: Kaja Kallase süüdistus venitamise kohta on arusaamatu

On arusaamatu, miks peaminister Kaja Kallas süüdistab Eesti Energiat niinimetatud Itaalia streigis ehk Elektrilevi ettevõttest eraldamisega venitamises, kui ka selleks tellitud analüüs näitas, et eraldamine pole mõttekas, märkisid ERR-ile saadetud vastulauses Eesti Energia juhatus ja nõukogu.
Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast, mille valitsus otsustas juba mullu suvel, on jäänud venima, sest Eesti Energia jaoks läheksid siis laenud kallimaks ning ettevõttes tegeldakse niinimetatud Itaalia streigiga, et protsessi venitada, ütles Kallas kolmapäeval saates "Stuudios on peaminister".
Eesti Energia hinnangul on süüdistus arusaamatu.
"Eesti Energia juhatus on alati lähtunud oma töös riigi kui Eesti Energia omaniku ootustest ja täidab meile antud ülesandeid. Peaministri eilseid hinnanguid analüüsiti ka tänasel korralisel Eesti Energia nõukogu koosolekul. Eesti Energia nõukogu eesotsas selle esimehe Anne Merega kinnitab samuti, et kontserni juhatus on olnud avatult kaasas kõikides Elektrilevi tuleviku aruteludes, andnud diskussiooni kvaliteetset sisendit ning suhtunud toetavalt plaani viia Elektrilevi börsile või eraldada see turutingimustel kontsernist," märgiti vastulauses.
Eesti Energia sõnul esitas Kallas kolm väidet, mille nad saavad ümber lükata.
"Peaminister väidab, et kogu võrgutasudena kogutud raha ei jõua elektrivõrku ja et sellest rahastatakse muid Eesti Energia projekte. See ei vasta tõele. Elektrilevi tegutseb reguleeritud äris ning on sõltumatu teistest Eesti Energia ettevõtmistest. Samuti ei sõltu Elektrilevi investeeringute maht kontserni teistest arendustest. Kogu raha, mille Elektrilevi võrgutasuna kogub suunatakse alati tagasi elektrivõrku. Selle üle teostab pidevat järelevalvet konkurentsiamet," märkis ettevõte.
Eesti Energia lisas, et selleks, et Elektrilevi ei peaks konkurentsiameti aeganõudvate menetluste tõttu võrguinvesteeringuid pausile panema, on Eesti Energia võimaldanud Elektrilevil laenumahte suurendada rohkem, kui riik on omanikuna ette näinud. "Ilma kontserni toeta ei suudaks Elektrilevi täna enam samas mahus investeerimist jätkata," märgiti.
Viimase kahe aastaga on Elektrilevi laenumaht kasvanud umbes 30 protsenti. Kui 2020. aastal teenis Elektrilevi 33,5 miljonit eurot kasumit, siis tänavune kahjumiprognoos on 10 miljonit eurot. Põhjuseks on kiired hinnatõusud.
Eesti Energia sõnul ei vasta tõele ka väide, et Elektrilevi laenud on kallimad seetõttu, et kuulutakse kontserni.
"See ei vasta tõele. Eesti Energia kontserni osana on Elektrilevil õnnestunud saada laenu soodsamatel tingimustel kui eraldi võrguettevõttena tegutsedes. 2022. aasta lõpu seisuga on Eesti Energia laenumaht miljard eurot, keskmise intressiga 2,03 protsenti. Elektrilevi laenumaht on 365 miljonit eurot, keskmise intressiga 1,2 protsenti ehk pea kaks korda madalam kui kontsernil. Äride finantseerimisel arvestame alati konkreetse äri riskiprofiili, mis tähendab, et Elektrilevi jaoks on laenuraha oluliselt odavam kui näiteks Enefit Poweril. On selge, et Elektrilevil ei oleks täna võimalik kapitali kaasata nii hea hinnaga – uute laenude puhul on kapitali hind ja baasintressid tõusnud mitmekordselt," märkis Eesti Energia.
Itaalia streiki ei ole
Väite kohta, et Eesti Energias venitatakse tahtlikult Elektrilevi eraldamisega, vastas ettevõte, et analüüsis Eesti Energia ja Elektrilevi eraldamise mõjudest järeldati, et Elektrilevi eraldamine Eesti Energiast ei teeniks tarbijate huve, sest see tooks kaasa võrgutasu kallinemise, peamiselt seetõttu, et eraldamine tooks kaasa infosüsteemide, teenindusprotsessi dubleerimise, samuti kallineks laenukapital.
"Vastavalt valitsuse otsusele on Elektrilevile nimetatud sõltumatu nõukogu – ükski Elektrilevi nõukogu liige pole Eesti Energiaga seotud. Ühtlasi kinnitas omaniku esindaja, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus alles hiljuti, tänavu 25. augustil, uuendatud omaniku ootused Eesti Energiale. Eesti Energiat on seal jätkuvalt nimetatud jaotusvõrgu omanikuks, kellelt oodatakse võrguteenuse kvaliteedi tõstmist ja investeeringuid elektrivõrku. Seega on tänaseni Eesti Energia juhatuseni jõudnud ootused olnud vastupidised Elektrilevi eraldamisele," märkis Eesti Energia.
Eesti Energia lisas vastulauses, et loomulikult ei saa rahul olla Saaremaal aset leidnud ulatuslike ja erakordselt pikkade elektrikatkestustega, kuid kui riigil on Eesti Energia omanikuna soov Elektrilevi kontsernist eraldada, tuleb seda teha tarbijate huvides selge eesmärgiga ja õigetele faktidele tuginedes.
Toimetaja: Marko Tooming