Programmi esitlenud kolonelleitnant ja EKRE kaitseministrikandidaat Leo Kunnas rõhutas, et erakond peab vajalikuks ehitada senise niinimetatud jõukohase riigikaitse asemel üles sõjalist võitu võimaldav riigikaitse.

Kunnase sõnul saab EKRE programmis sisalduvad eesmärgid viia ellu laenu ja liitlaste julgeolekuabiga.

"Ka NATO on meie julgeolekupoliitika tööriist ja elluviimise vahend. Meie liitlasi tuleb veenda, et Eestisse paigutataks kaugõhutõrje üksus ning NATO Balti õhuturbemissioon muutuks õhukaitsemissiooniks," ütles Kunnas.

EKRE leiab, et Eesti riigi kaitsekulutused on vaja tõsta vähemalt kolme protsendini SKTst ning kulutused laiapõhjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse ülesehitamiseks vähemalt 0,5 protsendini SKTst.

EKRE taotleks Ameerika Ühendriikidelt eelseisvaks valitsemisperioodiks sõjalist abi kokku kuni ühe miljardi USA dollari ulatuses, samuti küsida sõjalist abi Euroopa suurriikidest liitlastelt. Miljardi küsimine USA-lt oli ka EKRE 2019. aasta riigikogu valimiste programmis.

Kunnas: nüüd on Eestil suurem alus julgeolekuabi küsimiseks

Leo Kunnas ütles ERR-ile, et kui Eesti tõstab kaitsekulud kolme protsendini SKT-st, on Eestil ka teine alus seda julgeolekuabi küsida. "Kui me ise kulutame rohkem, siis tekib meil ka moraalne õigus rohkem küsida," lausus Kunnas.

"Kui Ukraina oleks saanud kümnekonna miljardi eest sõjalist abi enne sõda, siis võib-olla oleks see sõja üldse ära hoidnud. Nüüd selleks, et puhtalt järgmine aasta Ukraina riigieelarvet üleval pidada peavad lääneliitlased leidma suurusklassis sada miljardit. Siin on samasugune dilemma Ameerika Ühendriikide ees - kas panna miljard sisse praegu või pärast maksta sõjategevust kinni juba suurusklassis mitukümmend miljardit. Ameerika Ühendriigid, ma oletan, on väga huvitatud senise maailmakorra säilitamisest, kus neil on juhtiv roll," rääkis Kunnas.

Eelmise nädala teisipäeval avalikustas USA kongress 2023. aasta valitsuse rahastamise seaduse, milles sisalduvas kaitse-eelarves toetab USA Balti Julgeolekuinitsiatiivi raames Eestit, Lätit ja Leedut 225 miljoni dollari suuruse julgeolekuabiga. Möödunud aastal eraldati initsiatiivi raames Balti riikidele 169 miljonit dollarit.

Sõjaaja kaitsevägi 55 000 mehe peale

Võitlusvõimelise kaitseväe ülesehitamiseks peab EKRE vajalikuks suurendada ajateenistuse mahtu 4500 kutsealuseni ja sõjaaja kaitseväge vähemalt 55 000 meheni, millele lisandub 40 000 meheline täiendusreserv.

Samuti tahab EKRE taastada sõjaväestatud piirivalve ning hakata Kaitseliidu võitlevaid üksusi varustama kaitseväega samal tasemel. "Tahame anda reservväelastele isikliku varustuse kodusele hoiule, et tõsta Eesti sõjalist valmisolekut," ütles Kunnas.

EKRE peab oluliseks tegelda elanikkonnakaitsega, sest sõjas on põhiliseks kannatajaks tsiviilelanikkond. "Peame vajalikuks viia ehitusseadustikku nõude, mille kohaselt tuleb tiheasustusega piirkondade uute suurehitiste rajamisel luua varjendid. Tegelda tuleb ka varjendite rajamisega olemasolevatesse hoonetesse," ütles Kunnas.

EKRE sõnul peab riigikaitse kõrgemaks juhiks saama peaminister selleks vajaliku võimu ja vahenditega. Praegu on riigikaitse kõrgem juht vabariigi president ning muutmine eeldaks põhiseaduse muutmist. Kunnas ütles, et põhiseaduse muutmist EKRE siiski ei taotle.

Erakond annaks kaitseväele ja Kaitseliidule vajalikud luure ja vastuluureõigused riigikaitse valdkonnas. Praegu teostab Eestis vastuluuret kapo. Kunnase sõnul ei ole eesmärk tekitada uut vastuluurega tegelevat asutust, vaid see, et kaitsevägi ja Kaitseliit ise võimalikud riigireeturid enda ridadest üles leiaks.

"Kui me kümnendi lõpus paneme sisse kuskil 3,2 kuni 3,3 protsenti, siis me suudame need põhilised asjad ära teha," ütles Kunnas.