Haridusministeerium kavandab kutsesüsteemi reformi

Kutseerialade võistlus Noor Meister.
Kutseerialade võistlus Noor Meister. Autor/allikas: Elina Malleus

20 aastat vana kutsestandarditel põhinev kutsesüsteem on osaliste arvates tänapäevases kiirelt muutuvas maailmas ajale jalgu jäämas, mistõttu on valminud haridus- ja teadusministeeriumis plaan kutsesüsteemi reformimiseks. Muudatuse eesmärk on siduda haridussüsteem veelgi tihedamini tööturuga.

Haridus- ja teadusministeeriumi oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht Külli All ütles, et kavandatav kutsesüsteemi reform on põhimõtteline. Kui praegune süsteem põhineb ametitel, siis reformi tulemuseks võiks olla süsteem, mis põhineb universaalsetel oskustel ja nende arendamisel.

"Kui te nüüd tahaksite eriala vahetada või tahaksite midagi muud oma elus teha, siis selleks, et orienteeruda, võiks teil olla ise võimalus hinnata digisüsteemi kaudu, mis mul on olemas. Süsteem võiks anda teile soovituse, mida te peate juurde õppima veel, milliseid oskuseid või milliste oskuste komplekti olete te saanud läbi töökogemuse, erinevate kursuste, ja kuidas seda hinnata saaks," selgitas All.

Näiteks kui on soov hakata kokaks, siis loodav süsteem aitaks hinnata, kas inimese praegused kogemused ja oskused on piisavad, et kokana olla nii meeskonnamängija, arvutada kaloraaže, koostada menüüd, aga ka suhelda nii klientide kui ka kelneritega.

"Et seniselt kutsestandardikeskselt süsteemilt lähme välja ja selleks, et neid oskuseid kiiremini ja paindlikumalt komplektidesse panna ja ka masinloetavaks ja analüüsikõlbulikuks teha, on meil neid oskuseid vaja universaalselt kirjeldada, mitte iga töörühm ei kirjeldaks omaette oma oskust," rääkis All.

Ametniku sõnul on vaja kokku leppida, kõik oskused oleks ühtmoodi kirjeldatud, kuna siis on võimalik neid oskusi panna kiiresti ja paindlikult sobivatesse komplektidesse.

All lisas, et seesugune oskuspõhine lähenemine võiks kaotada ka tööturult olukorra, kus ühel pool on töötud ja teisel pool vabad töökohad, aga need kaks poolt omavahel kuidagimoodi kokku ei saa.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et reformiplaanidega ta detailselt veel kursis ei ole, aga praegu tundub, et valitud suund on õige.

Aasa sõnul peavad infosüsteemid ja digilahendused olema ajakohased, et nad aitaksid tööandjaid inimeste leidmisel. Samuti peavad nad andma õigel ajal ja vajaliku signaali õppijatele, on nad siis noored, kes alles valivad oma kutse- või kõrgkooli või ka vanemad inimesed, kes teevad karjääripööret või tahavad ümber õppida. "Et ka nemad saaksid õigeaegselt siis nendest infosüsteemidest ja haridussüsteemidest selle info kätte, et mida peaks siis õppima."

Tartu Rakendusliku Kolledži direktor Raini Jõks rääkis samuti, et kutsesüsteemides on muutust vaja ning fookus oskuspõhisusele on igati õige. Juba praegu on tööturu põhjal näha, et ametite õpetamisest olulisem on õpetada inimestele erinevaid oskusi, lisas Jõks.

Kutsesüsteemi reform võiks saada tehtud 2029. aastaks. Ministeeriumi tööplaani järgi tuleb 2023. aastal esitada valitsusele ka vastava seaduse väljatöötamise kava.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: